D S süüdistatuna KarS § 215 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi / Erakorraline ettekanne D S kohta
Süüdimõistetu
D S, isikukood xxxx, elukoht xxxx.
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 385, § 427, § 432 ja KarS § 74 lg 4
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmiseleD S ileViru Maakohtu 11.12.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1 13-11205 mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmen kaheksa) päeva vangistust.
2.Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
3.Välja mõista D S iltmenetluskuluna riigituludesse 139,32 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 139, 32 eurot (sh käibemaks 20%) v. adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu D Sikaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldajale, D S ile, kaitsjale ja prokurörile. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.12.2013.a. otsusega tunnistati D S süüdi KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti kolm kuud vangistust, KarS § 215 lg 1 järgi mõisteti karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 - kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arva ti eelvangistuses viibitud aeg 27.10.2013- 28.10.2013, so 2 päeva karistusaja hulka ning kanda jäi 4 kuud ja 28 päeva vangistust, millist karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi ei kohaldatud 1 aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul. Katseajaks allutati D S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.
2.09.04.2014 esitas kriminaalhooldusametnik L L kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata D Sile täiendav kohustus omandada katseajal üldharidus . 02.05.2014 määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning D Sile määrati täiendav kohustus omandada katseaja lõpuks, s.o 11.06.2015 üldharidus.
3.30.06.2014 esitas kriminaalhooldusametnik L L kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 1 aasta võrra, s.o kuni 10.06.2016, et anda isikule võimalus lõpetada katseaja jooksul nii 8. kui ka 9. klass. Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtumäärusega pikendati D Sile määratud katseaega 1 aasta võrra, s.o kuni 11. 06.2016.
4.29.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega määrata D S ile täiendav lisakohustus viibida xxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaasta. Viru Maakohtu 30.09.2014 kohtumäärusega erakorraline ettekanne rahuldati ning D S ile määrati täiendav lisakohustus viibida xxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastal.
5.19.12.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata D Sile mõistetud ja kandmata karistus 4 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt Viru Maakohtu 30.09.2014 kohtumäärusega 1-13-11205 rahuldati 26.09.14 kohtule esitatud erakorraline ettekanne ning määrati D Sile lisakohustus viibida xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastal. Kohtumäärus jõustus
24.10.14.D S asus xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskuses õppima 27.10.2014. 10.12.2014 helistati xxxx ning teavitati, et D S lubati 05.12. 2014 rehabilitatsioonikeskusest koju sugulase matustele kuid 10.12.2014 seisuga ta sinna ei naasnud. Kriminaalhooldusametnik teostas 10.12.2014 ja 11.12.20 14 kodukülastuse D Si elukohta xxxx, kuid D Si kodus ei olnud. Kriminaalhooldusametnik vestles D Si ema T S, kes väitis, et ei tea kus poeg täpselt võiks viibida, sest kodus ta ei oleta pärast 08.12. 2014 käinud ning pole ka seal ööbinud. Viimati nägi T. S poega 08.12.2014, kui viis ta bussile, millega D S pidi sõitma xxxx, et naasta xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskusesse.
6.15.12.2014 helistas T S ning teavitas, et D S on kodus ja uuris, mis saab edasi. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskusega ning koordinaator B G otsustas 18.12.20 14 kokku kutsuda ümarlaua, kus ühiselt otsustada D S i edasine võimalik viibimine nende keskuses. 18.12. 2014 toimus ümarlaud xxxx Ravi- ja rehabilitatsiooni keskuses, millel osalesid xxxx koordinaator B G sotsiaaltöötaja V Ž, psühhiaater, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Lisaks Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja K L ning kriminaalhooldusametnik L L. Osales ka D S koos ema T S. Arutati, milline on D Si enda motivatsioon jätkata viibimist rehabilitatsioonikeskuses. D Sile selgitati, et kui teda võetakse keskusesse tagasi siis peab ta viibima keskuses kindlasti kuni 19.01. 2015. D S võttis aga seisukoha, et ta sooviks siiski pühad kodus veeta ning ei suutnud ka anda adekvaatseid selgitusi keskuses omavolilise lahkumise kohta. Sellest tulenevalt otsustas xxxx meeskond, et D S iga lõpetatakse leping tema rehabilitatsioonikeskuses viibimiseks kuna D S ei ole oma käitumise ja suhtumisega üles näidanud motivatsiooni rehabilitatsioonikeskuses viibida ning nende kodukorda ja reegleid täita.
7.18.12.14 antud seletuses D S selgitas, et kolmandal päeval pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist läks ta bussi peale kuid jäi bussis magama ja ärkas alles Narvas, kus üritas inimestelt laenata telefoni, et emale helistada, kuid ema ei võtnud telefoni vastu. Siis võttis keegi teda auto peale ja viis Kohtla-Järvele, kust ta hääletas xxxx . Käis kodus ja võttis asjad ning läks kodust ära, sest ei saa kodus olla sest on probleemid vanaisaga.
8.D Si katseajale ei saa anda positiivset hinnangut kuna D S hoiab jätkuvalt kõrvale põhihariduse omandamisest. Kriminaalhooldusametnik on palunud kohtul määrata D. Sile lisakohustuse omandada katseajal põhiharidus, selle rikkumise tagajärjel palunud tema katseaega pikendada ning viimasel korral palunud suunata ta xxxx ravi-ja rehabilitatsioonikeskuses 2014/2015 õppeaastaks. Kõik eesmärgiga tagada D Sile igakülgselt võimalus omandada katseajal põhiharidus. Samas on D Si enda panus põhihariduse omandamisse minimaalne. Vestlustes kriminaalhooldusametnikuga saab D S justkui aru hariduse vajalikkusest kuid teeb omalt poolt minimaalseid jõupingutusi olukorra muutmiseks. Lähtudes eelpool toodust tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D Sile mõistetud ja kandmata karistus 4 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. D. S on antud katseajal korduvalt võimalusi oma käitumist muuta kuid paraku ei ole D S sellest piisavaid järeldusi teinud ning jätkanud talle määratud kohustuste rikkumist ning eirab jätkuvalt kohustust omandada põhiharidus.
9.Kohtuistungil 14.01.2015 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taot les karistus täitmisele pöörata. D S il oli valikuvõimalus aga isik ei väljendanud tahet seal koolis jätkata.
10.D S selgitas kohtuistungil, et talle anti valida, kas ta jääb pühadeks xxxx või läheb vangi. Isik soovis pühade ajal olla kodus . Isiku sõnul ei saanud ta sel hetkel aru, et ta on kohustusi rikkunud. D S teatas, et kui talle oleks antud võimalus koolis käia, oleks ta käinud. Kohtuistungil isik sai aru, et ta on rikkumised toime pannud.
11.Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusseadustiku muudatused ei mõjuta isikule määratud karistuse lõpptulemust, milleks on 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Isegi kui lähtuda asjaolust, et D Si poolt toimepandud tegu, mis kvalifitseeriti KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ei ole alates 01.01.2015 kuritegu, siis D Si poolt toimepandud süütegu KarS § 215 lg 1 järgi on tema poolt tekitatud kahju tõttu jätkuvalt karistatav. Viru Maakohtu otsusega loeti kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei
täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldaja teda kirjalikult hoiatada, kohus määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. D Sile on varasemalt määratud 3 lisakohustust ning samuti on talle määratud katseaega pikendatud ühe aasta võrra. Prokurör leidis, et ainuke variant on pöörata karistus täitmisele.
12.D Si kaitsja kohtuistungil selgitas, et tema kaitsealuse suhtes on juba korduvalt tehtud erakorralisi ettekandeid. Noore inimese kohustus on omandada haridus ja selline võimalus on D Sile antud korduvalt, viimati xxxx keskuses. Kahjuks on xxxx leping lõpetatud ning põhjusega, sest isik ei ilmunud sinna. Isiku poolt lahkuda pühadeks koju, oli tegemist emotsionaalse otsusega, sest oli detsembrikuu ning jõulud ja aastavahetus tulemas. See emotsionaalne otsus tõi kaasa selle, et xxxx lõpetas lepingu ning lepingut ei ole võimalik taastada. D S avaldas kohtuistungil, et ta soovib oma haridusteed jätkata ja seda vabaduses. Kaitsja palus kaaluda, kas kohtuistungil arutatud asjaolud on sellised, mis nõuavad vangi saatmist või on võimalik D S ile veel üks võimalus anda.
13.KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
14.Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekak s D Si suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud temale pandud kohustust tahtlikult korduvalt, hoolimatult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta. Kohtul puudub usaldus D Si poolt korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes haridusteed jätkata ning seega temale pandud lisakohustust mitte rikkuda. Kohus on mitmeid kordi andnud D Sile võimaluse oma karistust kanda vabaduses, rakendades erinevaid mõjutusvahendeid, kuid D S ei ole täitnud talle määratud kohustusi. Kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus täitmisele pööramisele. D Si karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.