Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-14-10405

kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni.

Mõista Karina Blohhinalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Tatjana Massalina poolt 15.01.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et Karina Blohhinal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004,

SWEDBANK

EE502200221014193355,

NORDEA

PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700002446 ning selgitus „Karina Blohhina, 1-14-10405 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. jaanuarist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 09. veebruarist 2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Karina Blohhinat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 30.-31.10.2013.a päevasel ajal, olles majas aadressil: Tähe 28, Narva, tegutsedes võõra vallasasja omastamise eesmärgil, nõudis oma vanaema xxx raha, lõi xxx rusikaga rindu, tekitades viimasele füüsilist valu. Kuid oma tegusid lõpuni viia ei saanud tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna xxx sel momendil ei olnud raha. Taas tema, 05.11.2013.a päevasel ajal, olles majas aadressil: Tähe 28, Narva, tegutsedes võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ähvardades xxx kohese peksmisega, vahetult pärast seda omastas kannatanule kuuluva raha summas 15 eurot, mille viimane oli sunnitud andma talle üle, kuna oli alust karta ähvarduse täideviimist. Taas tema, 08.11.2013.a päevasel ajal, olles majas aadressil: Tähe 28, Narva, tegutsedes võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ähvardades xxx kohese peksmisega, vahetult pärast seda omastas kannatanule kuuluva raha summas 15 eurot, mille viimane oli sunnitud andma talle üle, kuna oli alust karta ähvarduse täideviimist.

1-14-10405

Oma tegudega K.Blohhina, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kannatanu xxx selgitas, et Blohhina on talle juba kõik tagastanud ja elab temaga koos. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Blohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu xxx ütlustega, kust nähtub, et 2013.a oktoobris-novembris Karina Blohhina kasutas tema suhtes vägivalda ja omastas temale kuuluva raha (lk 1-5, 29-33); Tunnistajate O.Blohhina (lk 24-28) ja xxx (lk 39-43) ütlustega, kes kinnitasid kannatanu ütlusi. Süüdistatava K.Blohhina enda ütlustega – ta tunnistas täielikult oma süüd temale inkrimineeritud kuritegudes ning kahetseb tehtut (lk 6-8, 34-36). Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud kannatanu, tunnistajate ning süüdistatava enda ütlustega. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §200 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda vägivalla kasutades. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Põhjendatud on Blohhina tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka KarS §200 lg 2 p-le 4, kuna tõendamist leidis see, et Blohhina pani toime rohkem, kui 1 röövimise episoodi.

1-14-10405

Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, karistuse eesmärke - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes Blohhina tegevuses ei esine, KarS 57 lg 1 p 2, 3 mõttes karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust ning samuti kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samal ajal arvestab kohus karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on toime pannud 3 esimese raskusastme kuriteoepisoodi. Blohhina on varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega, ning vaatamata sellele kohe pärast katseaja lõppemist pani uue tahtlikku kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üksnes reaalse vangistusega on võimalik mõjutada Blohhinat edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades sellega, et ilmnevad karistust kergendavad asjaolud, arvestades kannatanu arvamust ning samuti seda, et samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Blohhinale on otstarbekas määrata minimaalne KarS § 200 lg 2 ettenähtud vangistus, st 3 aastat. Kuna Blohhinale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.