Kohtulahend

Kohtuasi 1-14-3195

KOHTUMÄÄRUS

Rakveres, 13.01.2015 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Kai Rosar juuresolekul, prokurör Ain Tali osavõtul vaatas kohtuistungil läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 15.12.2014 esitatud erakorralise ettekande S.R-i suhtes. Kohtuistungil osales kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo. Viru Maakohtu 09.04.2014 otsusega tunnistati S.R süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § § 68 lg 1 sätteid kohaldades 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 596 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 15 kuud. S.R allutati käitumiskontrollile, KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et S.R hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, tal on probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ja ta on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 sätteid- on omavoliliselt lahkunud Eesti territooriumilt, taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtus antud ütlustest nähtub, et S.R on sooritanud 151 tundi, tegemata on 445 tundi üldkasulikku tööd. S.R pole järginud ÜKT tegemise ajakava, nii on ta 2014.a. juulis sooritanud ettenähtud 72-st tunnist 24, augustis 51-st 0, septembris 43-st 37, oktoobris 48-st 16 ja novembris 48-st 10 tundi üldkasulikku tööd, viimati käis ÜKT-d tegemas 12.11.2014. Talle on kahel korral 11.08..2014 ja 15.09.2014 tehtud kirjalikud hoiatused ÜKT-st kõrvalehoidumise eest. Ettekandest nähtub, et S.R ei täida registreerimiskohustust, 17 -st määratud registreerimisest on ta kohal käinud 10-l korral. Lisaks oli ta oktoobris 2014 nädal aega Soomes selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Ettekandest nähtub veel, et ka 27.06.2014 koostati S.R-i kohta erakorraline ettekanne seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuid Viru Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Kohtuistungil S.R-i antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ÜKT tundide tegematajätmist, registreerimiskohustuse rikkumist ja omavolilist Soomes käiku. Ta põhjendab ÜKT mähajäämust ja registreerimiskohustuse rikkumisi sellega, et käis tööl, l oata Soomes käigu kohta väidab, et polnud teadlik sellest, et peab kriminaalhooldusametnikult luba küsima. Ta soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist. Prokurör leidis, et kandmata vangistus tuleb pöörata täitmisele, kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohus leiab, et üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine, registreerimiskohustuse rikkumine ja loata välismaal käimine S.R-i poolt on kohtus tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et arvestades S.R-i poolt rikkumiste tunnistamist ja kahetsemist, samuti tema valmisolekut üldkasuliku töö tegemist jätkata, pole ammendatud võimalus karistuse eesmärkide saavutamiseks kriminaalhoolduse tingimustes üldkasulikku tööd tehes. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 69 lg 1, 6 ja KrMS § 428, 432 kohus