Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Nõmmemehe elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Nõmmemees kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 09.07.2013 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Igor Nõmmemeest karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.01.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 2 kuud vangistust) ning Igor Nõmmemehele mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 26.08.2012.a kuni 27.08.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, alates 15.02.2013.a kuni 08.07.2013.a, s.o 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, kokku 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva ning mõisteti Igor Nõmmemehele lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 09.07.2013.a. Igor Nõmmemeest on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on muutunud raskemaks – lisandunud on vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Ajavahemikul 20.03.2013-14.11.2013 oli kinnipeetav majandustööl (koristajana), alates 03.10.2014 on ta majandustööl köögitöölisetoidujagajana. Isik on läbinud riigikeele õppe A2 taseme (08.05.2013-31.08.2013) ja B1 taseme (13.01.2014-07.05.2014). Kinnipeetav on ajavahemikul 10.07.2013-01.08.2013 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisi treening, ajavahemikul 19.09.2013-29.11.2013 sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning ajavahemikul 18.03.2014-14.05.2014 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Isikul on aktiivne pikaajaline koostöö psühholoogiga. Ajavahemikul 03.05.2013 kuni 03.03.2014 viibis kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, olles huvitatud narkosõltuvusest vabanemisest. Alates 02.09.2013 omandab Igor Nõmmemees keevitaja eriala. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on esimesel korrusel asuva 3-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema O N. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korteris on olemas kõik eluks vajalikud mugavused, tagatud on üldine elektriga varustatus, olemas on mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigutamiseks. Korteri uksed ja aknad on hästi lukustatavad. O N on andnud oma nõusoleku kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema korterisse. Enne vangistust elas Igor Nõmmemees tüdruksõbraga xxxx. Kinnipeetav lõpetas põhikooli Narvas (Paju kool), jätkates õpinguid Narva 14. Kutsekeskkoolis, kus 3. kursus jäi pooleli 2002.a autoremondilukksepa erialal. Isikul õppimise ja käitumisega probleeme ei olnud. Kinnipeetava suhtumine haridusse on positiivne. Igor Nõmmemees läks tööle 17-aastaselt. Enamasti töötas isik ametlikult. Kinnipeetav on töötanud xxxx, alates 01.07.2011 töötas xxxx. Neil harvadel aegadel, kui tööd ei olnud, oli isik vanemate ülalpidamisel. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema väljendas vestluses arvamust, et vabanemisel ei teki isikul raskusi töökoha leidmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse programmi kohaselt on isikul 27.10.2014 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 7397,91 eurot ja vabanemisfondis on hoiustatud 445,27 eurot. Lähedasteks nimetas kinnipeetav xxxx oma ema O N ja isa L N. Veel on isikul 2 venda – R N ja L N. Vanema vennaga on isikul suhted katkenud. Endisest abikaasast on kinnipeetav lahutatud 2006. aastal. Kuritegu 2006. aastal on toime pandud grupis, mis võib viidata isiku mõjutatavusele. Kinnipeetav on varem kuritarvitanud alkoholi. Isikut on 2005.a väärteokorras karistatud AS alusel. Kohtuinfosüsteemi andmetel läbis isik 2009.a psühhiaatri juures narkomaania ja alkoholisõltuvuse ravi. Kinnipeetava väitel tarvitas ta enne vangistust alkoholi harva ja mõõdukalt. Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 15-aastaselt. Isikut on NPALS § 151 alusel väärteokorras karistatud 2004.a ja 2009.a. Viimati tarvitas isik narkootikume augustis 2012.a. Kinnipeetav väidab, et enam ta narkootikume ei tarvita. Praegune kuritegu ja varasemad kuriteod on seotud narkootikumide tarvitamisega. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isiku ema usub, et vangistuses läbitud sõltuvusrehabilitatsioon ning koostöö psühholoogiga on mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kuritegude laad (vargused, arvutikelmus majandusliku kasu saamise eesmärgil, röövimine), alkoholi kuritarvitamine ja narkosõltuvus viitavad sellele, et isik kipub lahendama probleeme kuritegelikul teel või põgenema nende eest. Oma ebaõnnestumistes süüdistab isik teisi. Kinnipeetaval on olemas pikaajalised realistlikud eesmärgid. Kinnipeetav eiras kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi karistus oli pööratud ametniku ettekande alusel täitmisele. Kinnipeetav ähvardas 06.10.2014 vanglateenistuse ametnikku ning selle tulemusena paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse. Isikul on soov loobuda kuritegelikust käitumisest ning jätkata peale vabanemist õiguskuulekat elu. Kinnipeetava puhul seisneb oht võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kinnipeetava puhul järgneva kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla Igor Nõmmemehe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab Igor Nõmmemehe vabastada tingimisi ennetähtaegselt, on Viru Vangla arvates vajalik määrata talle KarS § 75 lg 2 p 4,7,8,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata vähemalt 3 (kolm) kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema ja isa suhtlevad kinnipeetavaga telefoni teel, samuti on toimunud kokkusaamised kinnipidamisasutuses. Kinnipeetaval lapsi ei ole. Kinnipeetava ema kinnitas vestluses, et suhtub positiivselt kinnipeetava ennetähtaegsesse

vabanemisse. Vanemad on teadlikud Igor Nõmmemehe narkosõltuvusest. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis toetama poega nii materiaalselt kui ka moraalselt. Igor Nõmmemees on määratud kriminaalhooldusele ühel korral. Karistus oli pööratud täitmisele seoses kontrollnõuete rikkumisega, samas Igor Nõmmemees pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule ennetähtaegse vabanemise korral riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale kohustuseks ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates ja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Igor Nõmmemees avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta saaks tööle xxxx, kus töötab tema isa. Tööle hakkaks ta xxxx. Alkoholist ja narkootikumidest suudab ta hoiduda. Kõige rohkem on ta vanglas olles suhelnud oma ema ja tütarlapsega. Kinnipeetava sõnul on ta läbinud 3 sotsiaalprogrammi, milledest kõige rohkem aitas teda Sotsiaalsete oskuste treening. Ta on valmis kõiki piiranguid ja kohustusi täitma, mis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel talle pannakse. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Igor Nõmmemehe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 17.09.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda eelnimetatud kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et käesoleval ajal I. Nõmmemehe vangistusest vabastamine ei ole õigustatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab Viru Maakohtu 09.07.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust 3 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Varem oli ta kriminaalhooldusel, kuid pani uued kuriteod toime katseaja jooksul. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 36% ja 23%. Seega on I. Nõmmemehe puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Tuleb rõhutada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. I. Nõmmemees kannab hetkel karistust mh röövimise katse toimepanemise eest. Karistusaja lõpp on alles 13.08.2016. Viru Maakohtu 09.07.2013 kohtuotsusest ning Viru Ringkonnaprokuratuuris 30.11.2012 koostatud süüdistusaktist lähtuvalt kuritegu, mille eest tema käesoleval hetkel karistust kannab, on oma olemuselt jõhker ja küüniline. Igor Nõmmemeest süüdistati „selles, et tema 26.08.2012 kella 16.00 paiku, olles narkojoobes xxxx vahel, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil,

tungis kallale L. L-le, haaras kätega kinni kaelast, pigistades kõri, seejärel paiskas maha ning omastas kannatanule kuuluva käekoti maksumusega 20 eurot, milles oli rahakott rahaga summas 50 eurot, mobiiltelefoni maksumusega 20 eurot, kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna lahkumisel sündmuskohalt oli möödakäijate poolt kinni peetud. Oma tegudega I. Nõmmemees pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.t. KarS § 25 lg 2- § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo.“ Nimetatud kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval ajal põhjendamata. Nimelt on ära kantud karistuse aeg (veidi üle 1 aasta ja 4 kuu pluss eelvangistus 4 kuud ja 26 päeva) ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 sätete kohaldamisega mõistetud lõpliku liitkaristusega (3 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust) ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, seda ka elektroonilise valve alla, saaks kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh vägivaldse varavastase kuriteo (röövimise) katseajal toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (hõivetegevustes osalemine, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks vangistusest ennetähtaegset vabastamist tingimisi, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse ja omandisse ning kaaskodanike turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime jõhkra vägivaldse tahtliku kuriteo. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, kinnipeetava abikaasa on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Samas arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, nimetatud kinnipeetava vabastamine ei ole õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, umbes 1 aasta 8 kuud, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Arvestades kinnipeetava isikut ja toimepandud kuritegude ohtlikkust on prokuratuur Igor Nõmmemehe ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Kaitsja palus kohtul kaaluda Igor Nõmmemehe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kaitsealune ei ole kinnipidamiskohas õiguskuulekalt käitunud. Kinnipeetavate poolt toimepandud rikkumisi on erinevaid. Need rikkumised, mis kaitsealusele süüks on pandud, on sisuliselt formaalsed. Kui kõrvutada kahte rikkumist ja seda tööd, mida Igor Nõmmemees on teinud iseenda muutmiseks, siis see suur töö kaalub üles need 2 rikkumist. Minevikku me muuta ei saa. Materjalide põhjal oli Igor Nõmmemees sotsiaalprogrammides osaledes väga avatud ja aus. Ta oskab lahendada oma probleeme ja võtta vastutust, sinna juurde veel majandustööd, riigikeele õpe, keevitaja eriala omandamine. Väga oluline tema jaoks oli pikk viibimine sõltuvusraviosakonnas. Juhul, kui leitakse, et Igor Nõmmemehe suhtes on olemas riskid ja ohud, siis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on võimalik need kõik kontrolli alla võtta. Juhul, kui Igor Nõmmemees vabaneb tähtaegselt ja tal on need ohud ja riskid olemas, siis neid ei kontrolli keegi. Igor Nõmmemees on iseendaga ära teinud väga suure töö. Prokuröri seisukohast jäi kõlama, et kriminaalhoolduse tingimusi ei ole Igor Nõmmemees ühel korral täitnud ja sellest lähtuvalt leiab prokurör, et ta ei täidaks neid ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel. Kaitsja leiab, et selline lähenemine on mineviku ja oleviku meelevaldne segamini ajamine. Igor Nõmmemehel on olemas sotsiaalne tugivõrgustik, on olemas elukoht. Kuna tegemist on noore mehega, kes praktiliselt alates 17. eluaastast on teinud igapäevaselt tööd, siis see annab alust arvata, et vabaduses leiab ta kindlasti töökoha. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Nõmmemees ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Igor Nõmmemeest on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 13.01.2012 tunnistati Igor Nõmmemees süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ning teda karistati 2 aasta 2 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ühes KarS § 74 alusel kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega. Igor Nõmmemees kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 09.07.2013 KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistust, sealjuures väärib märkimist, et nimetatud kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu kuulusid liitkaristuse mõistmisel kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Seega kannab Igor Nõmmemees käesoleval ajal karistust esimese raskusastme kuritegude eest. Eeltoodu näitab seda, et varasemad tingimuslikud karistused ning ühel korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Igor Nõmmemehele mõistetud karistus pöörati täitmisele seoses kontrollnõuete rikkumisega. Eraldi väärib märkimist, et kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest lisandunud on vägivalla kasutamine. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel garanteeritud töökoht. Vaatamata sellele, et nii kinnipeetav ise kui ka tema ema on seisukohal, et töökoha leidmisega ei tohiks probleeme tekkida, ei ole kohus selles nii kindel, sest vastasel juhul oleks selle kohta esitatud konkreetse tööandja kinnitus. Narkootikumide tarvitamist (diagnoositud narkosõltuvus) tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Töökoha mitteleidmine, mille tõttu on raskendatud majanduslik toimetulek, samuti arvestades isiku tasumata rahalisi nõudeid, võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski veelgi. Eeltoodust tulenevalt, samuti arvestades kinnipeetava

mõjutatavust (eelmine kuritegu on toime pandud grupi poolt), on kohtu hinnangul olemas tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%, mis ei ole sugugi väga madal risk. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et Igor Nõmmemehel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et 06.10.2014 ähvardas Igor Nõmmemees vanglateenistuse ametnikku, mille tõttu ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Nõmmemehe suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab Igor Nõmmemeest selle eest, et ta on vangistuses olles kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames astunud reaalseid samme selles suunas, et edaspidi elus paremini hakkama saada ja narkosõltuvusest vabaneda. Samas ei kaalu kohtu hinnangul Igor Nõmmemeest positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 139,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.