Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

K.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et K.E lähedaseks isikuks vabaduses on tema abikaasa XXX. K.E soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalvega aadressile XXX. XXXOÜ oleks nõus võtma K.E tööle tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega. 30.10.2014.a teatas kriminaalhooldusametnik, et 27.10.2014.a seisuga on aadressi XXX maakond omanikuks XXX, kes on andnud omapoolse nõusoleku selle kohta, et K.E asub elama XXX maakond. K.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta K.E’i ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid see ei ole avaldanud mõju tema hoiakutele ega käitumisele. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Samuti iseloomustuse kohaselt isiku suhtumine õiguskorda ei ole selline, mis prokuröri arvates õigustaks isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav „ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastust. Ta pole oma kuritegusid sooritades mõistnud oma süütegude tõsidust ja järeldusi teinud“. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on kuritegu mille eest seadusandja on ette näinud karistuse selle potentsiaalse tagajärje – liiklejate elule, tervisele või varale tekkida võiva kahju – ärahoidmiseks. Kui kinnipeetav ei suuda aru saada, et joobes mootorsõidukijuhid põhjustavad aastas kümneid liiklusõnnetusi mis lõppevad inimeste surmaga siis tuleks tal selle üle pikemalt reaalses vangistuses järele mõelda. Samuti kinnipeetav toimepandud kuriteoga rikkus talle kohtuotsusega pandud keeldu, mis samuti viitab isiku väljakujunenud õigustrikkuvale käitumisele. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, Kinnipeetav on nõus tegelema alkoholiprobleemiga. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et K.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud K.E mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud

kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab K.E arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid muuta, kinnitab ka tema osalus vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Liiklusohutuse programm“. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 12 %, mis ei ole kõrge näitaja ning kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla.. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on K.E olemas ka kindel elu- ja töökoht ning abikaasa toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.