Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-1893
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu , tõlk Inga Kaljus
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 09.12.2014 erakorraline ettekanne A.K’ile Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega nr.1-14-1893 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks A.K , isikukood XXX, xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Gerly Laanemets esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu ei ilmu määratud ajal registreerimisele, ei esita andmeid seoses töötamisega ja rikub kohustust alluda alluda elektroonilisele valvele. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. A.K tunnistati süüdiViru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega nr.1-14-1893 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud ja 28 päeva katseajaga 18 kuud. Süüdimõistetu pidi katseajal järgima KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati A.K it heastama oma osa kuriteoga tekitatud kahjust katseaja jooksul. Kriminaalhoolduse algus 17.04.2014 ja lõpp 16.10.2015. Viru Maakohtu 21.08.2014 kohtumäärusega allutati A.K Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega nr.1-14-1893 katseajal elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus02.09.2014. (t.l. 14-17)
A.K selgitas kohtus, et midagi eriliste tema arvates ei toimunud. Jah, ta ütles kriminaalhooldusametnikule, et oli tööl ühe tööandaja juures, tegelikult ta käis tööl teise isiku juures, ta ei öelnud kriminaalöhooldusametnikule sellest, sest ametnik ei annaks talle luba selleks. Jah, vahepeal olid ta ajakava rikkumisi, kuid see ei ole probleem, vahepeal, tal ei olnud võtmeid, ta läks oma vanaema juurde, teisel korral lihtsalt hilines koju. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et 03.06.2014 selgitati A.K-le kri minaalhoolduse eid- õigus kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. A.K on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 13 ). Registreerimislehelt (t.l. 6) nähtub, et A.K on i lmunud registreerimisele ebakorrapäraselt. Nimelt: - xxx ei ilmunud. Nimetatud rikkumised olid aluseks 09.07.2014 esitatud erakorralisele ettekandele, mis rahuldati osaliselt Viru Maakohtu 21.08.2014 kohtumäärusega. - 13.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetu omakäelisest selgitusest nähtub, et ta ei ilmunud registreerimisele, kuna läks lepingut allkirjastama. Kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud, kuna tal ei olnud telefonikrediiti. (t.l. 20,22) Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub A.K temale määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele ja ilmuda registreerimisele. Kriminaalhooldusalusele on tehtud 2 kirjalikku hoiatust. Asja materjalidest nähtub, et 24.09.2014 on koostatud esimene kirjalik hoiatus seoses elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra § 14 lg 2 toodud valve nõuete rikkumisega – isik on ajakavast kõrvale kaldunud. Süüdimõistetu omakäelisest selgitusest nähtub, et tal ei olnud koduv õtmeid ja ta läks vanaema töö juurde võtmeid võtma. (t.l. 18) Asja materjalidest nähtub, et 14.11.2014 on koostatud teine kirjalik hoiatus seoses registreerimisele mitteilmumisega. Süüdimõistetu omakäelisest selgitusest nähtub, et ta ei ilmunud registreerimisele, kuna läks lepingut allkirjastama. Kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud, kuna tal ei olnud telefonikrediiti. (t.l. 22) Ühtlasi nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud elektroonilise järelevalve nõudeid. Nimelt on 23.09.2014 ja 03.12.2014 süüdimõistetu jõudnud koju määratud ajast tunduvalt hiljem. Süüdimõistetu omakäelistest selgitustest nähtub järgnev: - 03.12.2014 antud seletuses kirjutas A.K , et ta hilines koju üks tund seitsetei st minutit kuna sai kokku endise töökaaslasega. Ametnikule ei olnud võimalik helistada. (t.l. 23) - 08.12.2014 antud seletuses kirjutas A.K , et põhjust 18.11.2014 kodust lahkumiseks 30- ks minutiks ta ei mäleta. 21.11.2014 lahkus 10-ks minutiks kuna läks lapsele trepist alla vastu. 25.11.2014 lahkus 10-ks minutiks kuna läks trepist alla telefoni ära viima. 07.12.2014 lahkus 10-ks minutiks kuna läks trepist alla klassikaaslasega rääkima. (t.l. 24) Kriminaalhooldusametnik on püüdnud süüdimõistetuga korduvalt telefoni teel ühendust võtta, kuid ta ei ole vastanud ametniku telefonile. 13.11.2014 vastas süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku telefonikõnele ja lubas koheselt ilmuda registreerimisele, kuid tegelikult ei kohale ei ilmunud ja rohkem telefonile ei vastanud. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetu ei esitanud korrektselt täidetud töölepingut. Asja materjalidest nähtub, et A.K on esitanud töölepingu, millel puudub juhatuse liikme (tööandja) allkiri (t.l. 19). Kriminaalhooldusametnik võttis 03.12.2014 ühendust tööandja, T xxx Kxxx töölepingus märgitud telefoninumbril.
Erakorralisest ettekandest nähtub, et tööandja sõnul ei ole A.K ettevõttes tegelikult töötanud ja sõlmitud on vaid eelleping. Kohus leiab, et tulenevalt eelpooltoodust on tõendatud, et süüdimõistetu on rikkunud kohustust ilmuda registreerimisele, kohustust alluda elektroonilisele valve ja kohustust esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma elatusvahendite kohta, tahtlikult. Kohus leiab, et katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine poleks enam põhjendatud ja selles osas nõustub täielikult kriminaalhooldusametnikuga. Süüdimõistetule on antud mitmeid võimalusi elustiili korrigeerimiseks, kuid oma käitumisega on ta näidanud, et sellegipoolest ei ole ta motiveeritud mutuusi ellu viima. Kohus leiab, et varem rakendatud leebemad mõjutamise meetmed ei andnud tulemusi, sest süüdimõistetu suhtub ükskõikselt talle määratud kontrollnõuete täitmisesse. Ta rikkus nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja alluda elektroonilisele valvele ja kohustusele esitada andmeid oma elatusvahendite kohta. Süüdimõistetu selgitused rikkumiste kohta ei ole kohtu jaoks üleüldsegi tõsiseltvõetavad. Asjaolu, et isik pidi minema klassikaaslasega trepikotta juttu rääkima või telefoni viima on ennastõigustavad. Süüdimõistetule anti juba ühel korral võimalus oma käitumise muutmiseks, pannes talle kohustuse alluda elektroonilisele valvele, kuid ta ei suutnud oma hoiakuid muuta. Mis veelgi enam – isik esitas fiktiivse töölepingu, mis võimaldas tal päevasel ajal olla kriminaalhooldusametnikule teadmata kohas. See ilmestab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu rikkus tahtlikult talle pandud kohustust ja ta hoiab kavatsetult kõrvale kohtu määratud kriminaalhoolduslikest mõjutusvahenditest. Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis takistasid süüdimõistetul kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta on välja mõeldud – nii ei ole eluliselt usutav, et täiskasvanud isik, kellele on selgitatud kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi, saab sõbraga kokku ja ei leia võimalust ilmuda registreerimisele või anda teada oma puudumisest, sest endast on võimalik märku anda ka kellegi teise telefoni kasutades. Kriminaalhooldusametnik tegi endast kõikvõimaliku, et võtta süüdimõistetuga ühendust, kuid seda on süüdimõistetu enda kasuks ära kasutanud. Nii vastas kriminaalhooldusalune 13.11.2014 kriminaalhooldusametniku esimesele kõnele ja lubas ilmuda registreerimisele, kuid seevastu enam telefonile ei vastanud ning registreerimisele ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Süüdimõistetu selgitustes kohtuistungil ja sellest, kuidas see kohtuistungil oli esitatud, nähtub, et süüdimõistetu ei enna endale absoluutselt aru, et ta on vabaduses ainult tingimuslikult ja vabaduses viibimisele kaasnevad selged piirangud, mis on kohtuotsuses loetletud, ja täiendav kohustus alluda elektroonilisele järelevalvele. Järelevalve tõsiduse kohta ei ole süüdimõistetul üldse õiget ettekujutust. Ta suhtub sellesse niivõrd kergekäeliselt, et kohus peab nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et isik edasisele kriminaalhooldusele ei sobi. Seetõ ttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süü l. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning A.K tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 74 lg 4, § 432, kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Gerly Laanemetsa taotlus mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata A.K-le Viru Maakohtu 17.04.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 8 (kaheksa ) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Saata A.K kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev.
Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.