lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9200/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9200/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1424
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9200/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.11.20141-14-9200/30Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-9200

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.detsembber 2014, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-14-9200

Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Peeter Pauneli süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus

Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus

kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistatav Vandeadvokaat Leelo Viil Peeter Paunel (ik: 37102160230), Eesti Vabariigi kodanik, kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 17. jaanuari 2013. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning KarS § 202 lg 1 alusel; P. Paunel oli kahtlustatavana kinni peetud 22.-24. aprillini 2014, ta on vahistatud alates 20. juunist 2014

RESOLUTSIOON

Jätta Peeter Pauneli apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1.
Peeter Paunelile esitati süüdistus selles, et varem pannud varguse ja kelmuse toime pannud isikuna, pani ta taas toime kelmuse, mis seisnes selles, et ta esines ajavahemikus 17.-19. mail 2014 kannatanule OK-le AS-i S töötajana, ja tekitas alljärgnevate tegudega kannatanule varalist kahju kokku 720 eurot:  17. mail 2014 küsis ja sai P. Paunel kannatanu OK-lt 80 eurot seadme eest, mis hõlbustab saatekanalite leidmist, tekitades kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu annaks ta seadme hiljem kannatanule üle, kuid seda tegelikult üle ei andnud;  18. mail 2014 tõi P. Paunel kannatanule kinnise televiisorikasti, luues talle teadvalt ebaõige ettekujutuse, et kastis on televiisor Samsung, kuigi tegelikult olid kastis vaid vanad raamatud. P. Paunel küsis kannatanult televiisori eest 300 eurot, misjärel sõitis ta koos kannatanuga sularahaautomaadi juurde, kus kannatanu võttis enda arveldusarvelt välja sularaha 320 eurot, mille andis P. Paunelile;  19. mail 2014 küsis P. Paunel OK-lt televiisori jaoks vajaminevate lisaseadmete ja tarvikute ostmiseks 300 eurot, misjärel sõitis koos luues talle teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu annaks ta kannatanule hiljem sellised seadmed üle, kuid tegelikult ta neid üle ei andnud. Raha saamiseks läks ta OK-ga sularahaautomaadi juurde, kus OK võttis enda arveldusarvelt sularaha 320 eurot, mille andis P. Paunelile. Samuti pani ta kelmuse toime HK suhtes, tekitades kannatanule 26.-27. mail 2014 AS-i S töötajana esinedes oma alljärgnevate tegudega kokku 345 eurot kahju:  26. mail 2014 küsis ja sai P. Paunel kannatanult televiisori seadistamise ja hea telepildi saamist kiirendava seadme eest 95 eurot, tekitades kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu annaks ta kannatanule televiisori seadistamise ja hea pildi saamist kiirendava seadme, kuid andes talle tegelikult ilma niisuguste omadusteta Asuse võrguadapteri;  27. mail 2014 küsis ja said P. Paunel kannatanult televiisori seadistamise eest 250 eurot, tekitades kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu reguleerika ta S-i seadmeid. Seega pani P. Paunel varem varguse ja kelmuse sooritanud isikuna toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2.Veel süüdistati P. Paunelit alljärgnevates vargustes: 1) varem varguse toime pannud isikuna võttis ta 14. veebruaril 2014 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX asuvas kaupluses B võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil B AS-le kuuluvat kaupa, nimelt ketaslõikuri Makita maksumusega 211 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 2) süstemaatiliselt varguseid toime paneva isikuna võttis ta 25. veebruaril 2014 Tallinnas XXXXXXXX XXX XXXX asuvas K kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt termostaatsegisti ECOSTAT väärtusega 285 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 3) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta 7. märtsil 2014 Tallinnas XXXXXXXX XXX XXXX asuvas K kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt lõikuri COMBOKIT MAKITA DK1817 väärtusega 352 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 4) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta 30. märtsil 2014 Tallinnas XXXXXXXX XXX XXXX asuvas K kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt lõikuri COMBOKIT DLX2014 väärtusega 329 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 5) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta 19. aprillil 2014 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuvas K kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-ile kuuluvat

kaupa 833 euro eest, nimelt: kaks segisti Puravid väärtusega 730 eurot (ühe segisti maksumus 365 eurot) ja segisti Focus maksumusega 103 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 6) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta 21. aprillil 2014 Harjumaal, Saku vallas, Saku alevikus, XXXXXXXX XXX X asuvas kaupluses S võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvat kaupa 91,74 euro eest, nimelt 6 pudelit viina Saaremaa (ühe pudeli maksumus 15,29 eurot), millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 7) süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna võttis ta 21. aprillil 2014 Harjumaal, Saku vallas, Saku alevikus, XXXXXXXX XXX X asuvas kaupluses S võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvat kaupa 118,95 euro eest, nimelt 13 pudelit viina Bulbash Vodka (ühe pudeli maksumus 9,15 eurot), millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 8) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta

2.mail 2014 Tallinnas XXXXXX XXX XXX asuvas kaupluses M võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M OÜ-le kuuluvat kaupa 133,94 euro eest, nimelt neli pudelit viskit Red Label 0,5l väärtuses 48,60 eurot (ühe pudeli hind 12,15 eurot), kaks pudelit 0,7-liitrist džinni Beefeater väärtuses 22,98 eurot (ühe pudeli hind 11,49 eurot) ja neli karpi 0,7liitrist Metaxa ́t väärtuses 62,36 eurot (ühe pudeli hind 15,59 eurot), millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 9) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta 10. mail 2014 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX asuvas kaupluses B võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil B AS-le kuuluvat kaupa, nimelt Makita akutrelli BDF446+ koos akulöökkruvikeerajaga BTD134 maksumusega 203 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata; 10) süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttis ta ajavahemikus 27.-29. maini 2014 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule HK-le kuuluva SEB pangakaardi ning teades kannatanu pangakaardi PIN-koodi, võttis HK tahte vastaselt ja ilma viimase nõusolekuta kannatanu pangaarvelt välja kokku 1000 eurot sularaha. Eelkirjeldatud tegudega pani P. Paunel toime KarS 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kuriteo.
2.31. oktoobril 2014 sõlmisid P. Paunel, tema kaitsja ja prokuratuur esitatud süüdistuse osas kokkuleppe.
3.Harju Maakohus 17. novembril 2014 kinnitas prokuröri, kaitsja ja süüdistatava 31. oktoobril sõlmitud kokkuleppe, veendununa, et kokkuleppemenetlust takistavad asjaolud puuduvad, süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja väljendanud selles oma tegelikku tahet. Eelneva põhjal tunnistas maakohus P. Pauneli KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda vastavalt vangistus 1 aasta ja 6 kuud ning vangistus 1 aasta ja 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristusena vangistus 1 aasta ja 10 kuud. Karistuse hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja karistuse algusajaks loeti 20. juuni 2014. P. Paunelile kohaldatud tõkend – vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus rahuldas kannatanute HK, M OÜ, R AS-i, R AS-i ja B AS-i tsiviilhagid. Samuti mõisteti P. Paunelilt menetluskuluna 532,50 eurot välja sundraha II astme kuriteo eest ja määratud kaitsjale makstud tasu katteks 216 eurot. Maakohus määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.P. Paunel esitas Harju Maakohtu 17. novembri 2014. a otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes otsuse tühistamist temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse

kulude osas ja kulude riigi kanda jätmist, sest tal ei ole raske majandusliku olukorra tõttu võimalik kulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegiumi hinnangul on esitatud apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.
6.Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine või nende ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustused – need pole käsitatavad süüdistatava subjektiivsete õigustena. Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine saavad olla üksnes erandlikel asjaoludel tehtavad soodustavad otsustused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole arutatavas asjas tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu peaks jätma osa P. Pauneli kriminaalasjas tekkinud menetluskulusid temalt välja mõistmata. Kolleegium juhib seejuures tähelepanu veel ka asjaolule, et maakohus on niigi süüdistatavale vastu tulles andnud võimaluse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi kaheteist kuu jooksul. Seetõttu on P. Pauneli taotlus põhjendamatu.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.