Kohtulahend

Edasikaebamise kord 1(5)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2014 Viru Maakohtule materja lid kinnipeetava Rene Susi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rene Susi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.04.2013 kohtuotsusega KarS § 1 99 lg 2 p 6,7,8,9, § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 04.09.2012 ja lõpp 03.01.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.11.2014. Kinnipidamisasutusest Rene Susi kohta koostatud iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mis xxx xxx ei andnud nõusolekut isiku elama asumiseks nimetatud korterisse . Isik on lõpetanud xxx. Kutsehariduskeskuses on omandanud xxx. Vangistuses osaleb isik alates 26.05.2014 majandustöödel – reaalselt pole töötanud seoses terviseseis undiga. Individuaalse täitmiskava raames läbi viidud vestlus „ xxx“. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku vabanemisfondis on 29 eurot, tasumata rahalisi nõudeid 13 271,98 eurot. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja elukaaslane. Koos elukaaslasega on isikul 3 ühist last. Tuttavate hulgas on isikul ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Viru Vangla toetab Rene Susi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa ja elukaaslane. 20 aasta pikkusest kooselust elukaaslasega on neil kolm ühist last. Pere on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, kuid kuna kinnipeetav elukaaslasega abielus ei ole ning sissekirjutust ei oma, ei ole xxx nõus isiku elamaasumisega antud pinnale. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kriminaalhooldaja märgib, et isik on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, mis kõik on kulgenud probleemselt – viimasel korral pöörati karistus täitmisele. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kuna teda oli varem 7-l korral karistatud, siis ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Tema puhul, negatiivsena tuleb märkida, et olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset toimet omanud. Süüdimõistetu käitus kriminaalhooldust takistavalt. Prokurör märgib, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kaitsja oli seisukohal, et kõik aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Isikule garanteeritakse töökoht. Tal on teda toetab pere, elukaaslane ja lapsed. Elukohaga ei pea tekkima probleeme. Rene Susi selgitas, et nad andsid elukaaslasega avalduse abielu registreerimiseks ja pärast seda ei ole linnal õigust keelduda teda elamispinnale registreerida. Ta on motiveeritud jätkata seadusekuulega eluga. 2(5)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Rene Susi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpeta nud xxx on isik xxx eriala. Enda sõnul asutas erinevaid firmasid, ametlikult töötanud vähe. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud seitse korda ja vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud süstemaatiliselt; narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud teistkordselt ja isikute grupi poolt, suures koguses. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega ja olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, mis kõik on kulgenud probleemidega. Viimasel korral pöörati erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguste eest, mis on toime pandud suures ulatuses, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara korduva hoidmise ja turustamise eest. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl 23 -42), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime kütuse ja olmetarbete varguseid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 22- l korral: 3- l korral KarS §218 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 16-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 2-l korral Alkoholiseaduse alusel ja 1-l korral narkootikumidega seotud süüteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika varieeruv, kuna isikut on karistatud eriliigiliste süütegude eest. Soodusteguriks on orienteeritus kiirele kasule. Kohus leiab, et kuna isik on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seadus kuulekamaks (kõik katseajad kulgesid probleemidega, viimasel korral pöörati karistus täitmisele), ei ole varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime erinevate vallasasjade varguseid, saamaks kiiret rahalist kasu. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 26.05.2014 majandustöödel ja on läbinud Individuaalse Täitmiskava raames vestluse teemal „xxx“. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, EV pass, kehtivusega kuni 07.10.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx, mille puhul on tegemist munitsipaalkorteriga. Omanik, xxx, ei ole andnud nõusolekut kinnipeetava elamispinnale asumiseks. Lähedastest on isikul ema, isa ja elukaaslane. Samas kohus arvestab positiivse prognoosiga, et süümõistetu võib asuda elama nimetatud aadressile, kus elab tema tulevane abikaasa ja ühised lapsed. Kohus aga märgib, et see asjaolu ei ole ülekaalukalt olulise tähendusega ennetähtaegse küsimuse lahendamiseks. Isikul oli elukoht ja elukaaslase toetus ka varem. Vaatamata sellele, jätkas isik kuritegeliku eluga.

3(5)

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teiste isikutega süstemaatiliselt toime varguseid), korduvaid karistusi (isik on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on juba kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud katseaegasid probleemideta läbida, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks keskmises määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse ga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuri tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetav a karistusaeg lõpeb 03.01.2017 , ärakandmiseks on veel natuk e alla kolme aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine l iialt ennatlik. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, mis näitab, et isik suhtleb kriminogeense kogukonnaga. Ühtlasi on isikul ca ~13 tuhande eurot eest tasumata võlanõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki eluli si asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kohus hindab positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikute le õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 4(5)

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on k ohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Rene Susi temale Harju Maakohtu 15.04.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.