lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5479/37

Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5479/37
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5479/29Viru Maakohus Narva kohtumaja29.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2014, Tartu

Kriminaalasja number

1-14-5479

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 29. oktoobri 2014 otsus

Süüdistatav

D.Z, ik XXX, elukoht XXX; varasemalt 4 korda kriminaalkorras karistatud Süüdistatav D.Z

Apellatsiooni esitaja Resolutsioon

Jätta süüdistatav D.Z-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 29. oktoobri 2014 otsusega tunnistati D.Z lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra kestuseni 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 26.08.2010 otsusega mõistetud karistusega ning loeti see karistus kantuks. Edasiselt tunnistati D.Z süüdi KarS § 329 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Viru Maakohtu 30.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 kuud 2 päeva vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 4 kuud 2 päeva vangistust. D.Z võeti vahi alla kohtusaalis. D.Z tunnistati süüdi ühes varguse episoodis, millega ta tekitas kannatanule kahju 4958.71 eurot.

KarS § 329 järgi tunnistati D.Z süüdi selles, et ta isikuna, kellelt oli lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus, mis hakkas kulgema pärast vangistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist, juhtis 10.01.2013 mootorsõidukit, hoidudes sellega kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Karistuse osas märkis kohus, et D.Z on varem mitu korda kohtu poolt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest nii reaalse kui ka tingimisi täitmisele pööramata vangistusega, samuti rahalise karistusega. Rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et D.Z pani KarS § 329 ettenähtud kuriteo toime katseajal. Eeltoodu alusel on asus kohus seisukohale, et D.Z on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Motiveerides mõistetavat karistust KarS § 199 lg 1 järgi, märkis kohus, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses pole tuvastatud. Kohus võttis arvesse ka seda, et D.Z on alaealiste lastega pere ning kindel töökoht. Ülalnimetatud asjaoludele tuginedes leidis kohus, et D.Z-i süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla KarS § 199 lg-s 1 ettenähtud karistuse keskmist määra. KarS § 329 osas karistust mõistes märkis kohus taaskord, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et D.Z-i süüaste pole suur. Arvestades samuti karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ning kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et D.Z on olemas alaealiste lastega pere ning kindel töökoht, peab kohus võimalikuks määrata D.Z-ile karistuse alla KarS §-s 329 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod
  • 21.08.20261-26-5972/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20261-26-5543/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.07.20261-26-5261/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 24.07.20261-26-3285/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20261-26-4313/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.07.20261-26-4484/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ning jätta see tingimuslikult täitmisele pööramata või mõista talle karistuseks rahaline karistus. D.Z märgib, et ta on enda perekonna ainuke rahaline toetaja, samuti vajavad tema abi isa ja vanaisa.
3.Apellatsiooni kohta esitas kirjalikud vastuväited riiklik süüdistaja, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kõiki kergendavaid asjaolusid on kohus juba arvesse võtnud ning esitanud argumendid selle kohta, miks ei ole võimalik mõista rahalist karistust või jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult

kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09; 3-1-1-82-11).

5.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks, täpsemalt selle täiendavaks individualiseerimiseks või sanktsiooniliigi muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata seejuures mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
6.Esmalt taotleb D.Z santsiooniliigi muutmist, s.o rahalise karistuse mõistmist. Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et see on täielikult välistatud. Süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vabadusekaotuslike karistustega. Kohtupraktikas on korduvalt osundatud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades (vt nt RKKKo 3-1-1-99-06). Olukorras, kus isikut on korduvalt karistatud rangeima sanktsiooniliigiga ning seda tulemusetult, puudub igasugunegi alus väitmaks, et eripreventiivses tähenduses mõjuks talle positiivsemalt hoopis kergemaliigiline sanktsioon. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et erinevalt kohtuotsuse motiveerivas osas märgitust (vt sellest erinevalt süüdistatava ankeetandmed otsuse sissejuhatavas osas) on D.Z maakohtu istungil kinnitanud, et tal puudub töökoht (kd 3, tlk 63). See kinnitab täiendavalt, et puudub igasugunegi võimalus pöörduda rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi poole. Seejuures osundab ringkonnakohus, et maakohtu asjassepuutuvatele argumentidele ei esita apellant ühtegi sisukohast vastuväidet, mistõttu pikemalt kohtukolleegium sellel küsimusel ei peatu.
7.Alternatiivselt taotleb D.Z vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist. Selles osas selgitab kriminaalkolleegium järgmist. Asjakohases kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et kui isikule mõistetakse karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele, mitte ei jäeta - nagu mõningates õiguskordades – n.ö reeglina täitmisele pööramata, kui mõistetud karistus jääb alla teatud seaduses sätestatud määra vms. Seega on mõistetud karistuse reaalne ärakandmine Karistusseadustiku regulatsiooni ning kehtivat kohtupraktikat silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest irduv erand, mille rakendamisele on seatud konkreetsed tingimused. 7.1 Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 kohaldamist käsitlevat kõrgema kohtu praktikat silmas pidades järgmised - vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn ) (RKKKo 3-1-1-11-10; 3-1-1-70-10). Neid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud maakohus ning neid ei näe käesolevas kriminaalasjas ka ringkonnakohus. Samuti tuleb osundada, et apellatsioonis ei esita neid ka D.Z-ise, mistõttu on tema taotlus ilmselt põhjendamatu ning pekspektiivitu. Ühtlasi peab kohtukolleegium siinkohal vajalikuks märkida sedagi, et erinevalt maakohtu poolt märgitust ei ole D.Z enda süüd maakohtus täielikult tunnistanud (kd 3, tlk 63 pöördel) ning kahetsuse osas on ta selgitanud, et ta tunneb seda „mingis osas“ (kd 3, tlk 76).

7.2 Täiendavalt selgitab kriminaalkolleegium, et nagu see tuleneb juba seaduse sõnastusest, võib karistuse kandmisest tingimisi vabastada isiku vaid juhul, kui kohus leiab, et selle ärakandmine . Juba see regulatsioon näitab, et karistuse sellise individualiseerimise juures tuleb keskenduda ka süüdistatava isikuandmetele, sh tema varasemale (aga ka teojärgsele) elukäigule. Sellega seoses osundab kohtukolleegium, et D.Z on varasemalt kriminaalkorras mitmel korral karistatud, senised katsed tema käitumise suunamisel õiguskuulekuse suunas on seega nurjunud. Kõnekas on siinkohal eeskätt fakt, et ühe vaatluse all olevatest kuriteoepisoodidest pani D.Z toime just nimelt ajal, mil ta oli karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud. 7.3 Käsitletud asjaolud välistavad ringkonnakohtu hinnangul KarS §-de 73/74 kohaldamise juba eos ehk teisisõnu – puuduvad igasugusedki tegu või siis selle toimepanijat iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks jätta karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata. Selles tähenduses on olukord pigem vastupidine.

8.Kokkuvõtlikult leiab kriminaalkolleegium seega, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium määras: Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.06.20261-26-4154/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.06.20261-26-4323/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja