Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
04. detsember 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1500
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Matti Reinsalu
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.T , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 02.05.2014 ja lõpp 30.04.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.T-lt menetluskuluna riigituludesse 115,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,
suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 115,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu K.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.T-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 28.03.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 lg 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.05.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning kannab reaalset vangistust neljandat korda. Varasemalt on toime pannud vägivallakuritegusid. Viimasel ajal paneb toime ainult varavastaseid kuritegusid. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.T taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on tal vabanedes garanteeritud töökoht olemas. Samuti on tal väike laps. Isik tunnistab oma probleeme narkootikumidega. Kinnipeetava sõnul oli tal sissetulek enne vangistust, kuid kohtutäitur võttis selle võlgnevuste katteks. Prokurör K.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 11-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 77% ja 27%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud on narkosõltuvus), tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.
Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja elukoha puutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Kaitsja sõnul soovib kinnipeetav vabaneda kindlate kontrollnõuete alla. Kaitsja leidis, et see näitab seda, et isik on aru saanud oma tegudest ja soovib oma elu muuta. Kaitsja palub kinnipeetav enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Isiku oht avalikkusele seisneb selles, et kinnipeetav on valmis majandusliku kasu ja sõltuvusainete saamiseks toime panema kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtub, et K.T suhtes üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Kohtu hinnangul on tegemist kõrgete riskiprotsentidega ning kinnipeetava puhul on reaalne oht, et ta paneb toime uue kuriteo. Isiku kõik varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik soovib vabanedes küll tööle minna vanasse kohta, kuid garanteeritud see talle ei ole. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetaval umbes 6 600 eurot. Kohtus leiab, et isik võib panna toime uusi kuritegusid, kui satub vabanedes majanduslikult keerulisse olukorda ning tal ei õnnestu tööd leida. Isiku korduv väär- ja kriminaalkorras karistatus viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Varasemalt on esinenud vägivaldset käitumist. Vangla materjalide kohaselt on isiku käitumine impulsiivne, tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning puuduslikud oskused teiste mõistmisel. Korduv karistatus viitab sellele, et isikul on mingil määral välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning tal on negatiivne suhtumine ühiskonna reeglitesse. Kuigi isikul on pikaajalised eesmärgid, ei pruugi need täituda, kui isik jätkab endist eluviisi.
Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik ei soovi minna rehabilitatsioonikeskusesse ravile, leides, et saab ise oma sõltuvusest jagu. Kõik kuriteod on isik toime pannud grupis, mistõttu võib järeldada, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Kohus leiab, et kui isik satub taas suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, võib ta hakata taas tarvitama narkootikume ning panna toime uusi kuritegusid. Isikul on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.