Toimik nr 1-14-1500
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.juunil 2014 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1500
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.B tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
06.06.2014 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
U.B, isikukood: xxx, kannab karistust xxx.
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.03.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistus 6 kuud 6 päeva, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 12 päeva ja vahi all viibitud aeg 4 kuud 4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 20 päeva. Karistuse kandmise algus 16.12.2013 ja lõpp 08.03.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.05.2014. Kinnipidamisasutusest U.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse ajal ei ole millegagi tegelenud. Vabanemise 1(3)
korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile Toome pst 14-33 Kohtla-Järve. Isikul on keskharidus ja keevitaja eriala. Isikul ametlik töökogemus puudub. Vabaduses on töötanud mitteametlikult ja teinud juhutöid. Isikut on korduvalt karistatud varguste eest. Vargused on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil- saada vahendeid elamiseks ja sõltuvusainete hankimiseks. Vabanedes töökoht puudub. 19.05.2014 seisuga on rahalisi nõudeid 1352,10 eurot. Isikul on diagnoositud sõltuvus F11.21. U.B on andnud nõusoleku vajadusel minna sõltuvusravile ennetähtaegse vabanemise korral. Vangistuses olles ei ole kuigi koostöö aldis ametnikega, väldib suhtlemist ametiisikutega. Vestlusel väljendanud seisukohta, et kui vabaduses tööd ei leia, ei välista võimalust toime panna uut õigusrikkumist. Viru Vangla ei toeta U.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda oma ema Natalia U.B korterisse aadressile xxx Käesoleval ajal elab korteris Natalia U.B üksi. N.U.B on pensionil ning on nõus U.B toetama moraalselt ja materiaalselt. Vabanedes ei ole U.B kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Isikut on 12 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. U.B soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud hulgaliste varguste toimepanemise eest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et U.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaksteist korda kriminaalkorras karistatud neist üheteistkümnel korral karistusena mõistetud reaalne vangistus. Kõik U.B poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, kelmus, röövimine). Isik on olnud ühel korral kriminaalhooldusel, kuid katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-10) on näha, et U.B omab kümmet kehtivat väärteokaristust, nendest kahte Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 ́1 alusel (viimati aprillis 2012) ja kolme väheväärtusliku asja varguse eest (viimati juunis 2013) Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus U.B puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. 2(3)
Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 06.03.2018. Vabanedes soovib U.B elama asuda oma ema Natalia U.B korterisse aadressile xxx Käesoleval ajal elab korteris N. A. üksi. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Enne vangistust oli U.B tegevuseta, elatus vargustest. N. A. on pensionil ning on nõus U.B toetama moraalselt ja materiaalselt. Arvestades U.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas süstemaatilised vargused, kelmus, röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uue varavastase kuriteo toimepanemine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uue varavastse kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.B-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem kaheteistkümnel korral karistatud isik, kes on juba üheteistkümnel korral kandnud vanglakaristust ja käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ema juures aadressil xxx ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi varavastaseid kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised võlanõuded 1352,10 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.B temale Viru Maakohtu 28.03.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.
Kohtunik Inna Kirsipuu
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.