lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-5562/98

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-5562/98
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-5562/9Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja31.08.20091-09-5562/10Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja31.08.20091-09-5562/17Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.12.20091-09-5562/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.05.20131-09-5562/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.10.20131-09-5562/48Tartu Ringkonnakohus08.11.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-5562

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. novembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergey Kovtuni kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta maakohtu määrus sisuliselt muutmata ning Sergey Kovtuni kaitsja Irina Žurina määruskaebus rahuldamata.
2.Täpsustada maakohtu määruse tegemise kuupäeva, lugedes 3. novembri 2014 asemel õigeks 5. novembri 2014.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Irina Žurinale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kaitsjatasu 144 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
1-09-5562/92
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
03.11.2014
1-09-5562/103Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.01.2015
Sergey Kovtun tunnistati Viru Maakohtu 31. augusti 2009. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 329 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega 4 aasta 1 kuu ja 16 päeva vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18. augustil 2011 ja lõpeb 4. oktoobril 2015. Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega avanes 29. mail 2014.
2.Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a määrusega jäeti S. Kovtun vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 S. Kovtuni on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Praegusel ajal kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Narkokuriteo puhul on tegemist raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. S. Kovtuni on ka varem narkokuritegude eest karistatud. 2.2 S. Kovtuni suhtes on varem mitmel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohaldatud katseajad on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2007. a määrusega vabastati S. Kovtun vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega üheaastase katseajaga. Uue kuriteo eest karistati teda juba Viru Maakohtu 12. detsembri 2007. a otsusega. 2.3 Kirjeldatud asjaoludel puudub kohtul veendumus, et S. Kovtun läbiks katseaja nõuetekohaselt ega paneks toime uusi süütegusid. Vabanemise korral puudub S. Kovtunil garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on ise avaldanud, et kavatseb vabanedes jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, ent kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on ta seoses maksevõlgnevusega äriregistrist kustutatud. Positiivne on, et S. Kovtunil puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on olemas alaline elukoht, kuid need asjaolud ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. S. Kovtuni kriminaalne minevik ja toimepandud kuriteo tõsidus on praegusel juhul kaalukamad.

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja S. Kovtuni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kohus jättis S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata üksnes põhjusel, et teda on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Seda asjaolu on aga kohtuotsuse tegemisel juba arvestatud. Varasemate karistuste olemasolu ei saa olla ainsaks mittevabastamise põhjuseks. Maakohtu seisukohaga nõustumine tähendab seda, et ühelgi korduvalt karistatud isikul, keda on karistatud ka narkootikumidega seotud kuritegude eest, ei ole õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. S. Kovtuni tahet muutuda näitab see, et ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt. Järelikult on tema suhtumine õiguskorda muutunud. 3.2 S. Kovtuni seaduskuulekat käitumist on tunnustanud ka Tartu Vangla administratsioon, esitades taotluse tema üleviimiseks Viru Vangla avavanglaosakonda. Seal viibib S. Kovtun alates 21. juulist 2014. Lühikese ajavahemiku järel asus S. Kovtun tööle majandusabitöölisena, kuid alates 10. novembrist 2014 töötab SOL Eesti OÜ-s. 2014. aasta oktoobris on vangla lubanud süüdimõistetu lühiajalisele väljasõidule kokkusaamiseks sugulastega. Lisaks on S. Kovtunil kaks korda kuus lubatud külastada jumalateenistust õigeusukirikus ja teatud toidukauplusi. Üks kord kuus külastab S. Kovtun iseseisvalt Töötukassat, kus osaleb konsultatsioonidel, omandab tööotsimise kogemusi ja tutvub tööpakkumistega. Seega teeb kinnipidamisasutus süüdimõistetu resotsialiseerimiseks suurt tööd, mis muutub tema tingimisi vabastamata jätmisel asjatuks. 3.3 Määruses on ebaõigesti märgitud, et S. Kovtun kannab reaalset vanglakaristust neljandat korda. Tegelikult viibib S. Kovtun kinnipidamisasutuses kolmandat korda. S. Kovtun läbis riigikeele kursused ja sooritas A2 taseme eksami. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogramme (Eluviisi treening ja Õige Hetk), mida maakohus ei ole arvesse võtnud. Seega on S. Kovtun märgatavalt suurendanud oma võimalusi edukaks toimetulekuks. Uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik vähendada kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega. S. Kovtun soovib vabanedes asuda tööle. Tal

on olemas kehtiv elamisluba. Kohus jättis arvesse võtmata süüdimõistetu tervisliku seisundi (2011. ja 2014. aastal toimunud operatsioonid) ja tema vanuse (58). S. Kovtun viibib vanglas alates 18. augustist 2011, mis on küllalt pikk aeg. Tema karistusaja lõpuni on jäänud natuke rohkem kui kümme kuud. Sellele vaatamata soovib S. Kovtun vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, võttes endale kohustuse alluda katseaja kontrollnõuetele ühe aasta jooksul. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga madal, s.o 16%.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on S. Kovtuni puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole praegusel ajal põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid tuleb praegusel juhul hinnata kaalukamaks teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. S. Kovtuni on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, sh nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega. 26. märtsil 2007 vabastati S. Kovtun vangistusest tingimisi enne tähtaega üheaastase katseajaga. Sama aasta aprillis alustas S. Kovtun taas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mille eest ta praegu karistust kannab. Seega on S. Kovtun korduvalt näidanud, et kantud karistused ei ole talle paranduslikku mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna kinnipeetav ei suutnud eelmisel vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel alustada seaduskuulekat elu, puudub kohtul alus uskuda, et uus kohaldatav katseaeg mööduks edukalt. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu kinnipeetava iseloomustuses märgitule, mille kohaselt ei näe S. Kovtun kuritegude toimepanemises endal süüd ja süüdistab ebaõnnestumistes teisi. Seega puudub alus arvata, et S. Kovtun oleks kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ja end muutnud.
6.Ringkonnakohus tunnustab S. Kovtuni vanglas tehtud edusammude eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S. Kovtun vanglas läbinud sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ja õppinud riigikeelt. Alates 21. juulist 2014 kannab S. Kovtun karistust avavanglaosakonnas. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et nendest asjaoludest saab järeldada S. Kovtuni õiguskuulekale teele asumist. Kohus rõhutab, et S. Kovtunile on juba korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja oma eluviisi muuta. Süüdimõistetu pole neid aga kasutanud ja on varem või hiljem jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei võimalda S. Kovtuni positiivselt iseloomustavad asjaolud kohtul järeldada, et muutused tema käitumises on püsivad.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Kovtuni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Ehkki ringkonnakohus jätab maakohtu määruse sisuliselt muutmata, peab kohus vajalikuks täpsustada määruse tegemise kuupäeva. Nimelt kannab maakohtu määrus kuupäeva 3. november 2014, ent digitaalallkirja kinnituslehelt nähtub, et kohtunik on määruse allkirjastanud 5. novembril 2014. Seega tuleb õigeks määruse tegemise kuupäevaks lugeda 5. november 2014. Maakohtu määrusesse vale kuupäeva märkimisel on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille ringkonnakohus kõrvaldab. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse määruse kuupäeva kohta.
9.S. Kovtuni kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile kaitsealusega üks tund ja määruskaebuse koostamisele kaks tundi, s.o kokku kuus pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.