Kohtulahend

Kinni peetaval S.B puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused

vangistuse jooksul.

Vabanemisel asub kinnipeetav elama oma isa G B 3-toalisesse korterisse aadressile xxxx, kus elavad isa ja viimase elukaaslane. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud. S.B-le on ettenähtud oma tuba. S.B omandas põhiha riduse xxxx, alustades seejärel õpinguid xxxx, kus alguses õppis keevi tajaks, seejärel ehitust ja lõpuks elektrikuks, jättes erialaõpingud erinevatel põhjustel pooleli. Avavanglas olles on kinnipeetav xxxx uuesti alustanud õpinguid mäetöö erialal, mida saab ka võimaliku vabanemise korral jätkata. Kinnipeetav on sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja võlgade tasumiseks. Vabanemisel kinnipeetaval eriala, tööoskused ning kindel töökoht puuduvad. S.B soovib tulevikus ise endale tööandjaks olla. Vabanemisel on isikut nõus majanduslikult toetama isa Georgi S.B. Täitise andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 2225,92 eurot, mille täitmine ei ole kindel. Vangistuses läheb kohustuslikult igakuiselt isiku sissetulekutest 50% hagide maksmiseks. Pereliikmetest on kinnipeetaval isa G B ja vend I B kriminaalkorras karistatud. Lisaks on isiku lähedasteks isa elukaaslane L K ja vend A B. Pereliikmete omavahelised suhted on toetavad. S.B omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kellega on koos pannud toime kuritegusid. Lähedaste sõnul ei ole kinnipeetaval korralikke sõpru, kes teda vabadus es positiivselt mõjutaksid. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi, pannud alkoholijoobes olles toime kuritegusid. Samuti on ta alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt. Alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Isik on motiveeritud loobuma lõplikult alkoholi tarvitamisest. Narkootikumide tarvitamist alustas S.B 16 aastaselt. Ta on tarvitanud amfetamiini, heroiini, metadooni, ecstasyt ja kanepit. Tal on diagnoositud sõltuvus amfetamiinist ja kanepist. Kinnipeetav on narkootikume süstinud, kuid enamasti manustas neid suu kaudu. Vahetult enne vangistust isik narkootikume oma sõnul ei tarvitanud. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni faasi vangistuses olles. Isikule on tehtud ettepanek asuda sõltuvusravile xxxx rehabilitatsioonikeskuses, millest isik keeldus põhjendusel, et on olnud piisavalt kaua ilma narkootikume kasutamata ja saab vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoidumisega hakkama. Kinnipeetav on nüüd oma sõnul täiskasvanumaks saanud ja mõtleb rohkem tegude tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud ennast igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone. Eesmärgid tulevikuks on ebamäärased. Vanglateenistuse ametnikega suhtleb isik viisakalt ning probleeme temaga ei ole. S.B soovib edaspidiselt elada õiguskuulekalt. Ohus on inimesed, kellega S.B tekib konflikt. Samuti võib S.B inimestelt vara kättesaamiseks kasutada füüsilist või vaimset vägivalda. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla S.B ennetähtaegset vabanemist. S.B ennetähtaegse vabanemise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et G B korteril aadressil xxxx kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. G B töötab, kuid L K on töötu. G B on nõus toetama S.B vanglast vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole S.B kindlat töökohta ja eriala, töökogemused tal puuduvad. Kinnipeetavat, kes on 22 aastane, on karistusregistri andmetel juba 6 korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on ta uue kuriteo sooritanud katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna

kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 ,4,7,8 sätestatud kohustused. S.B ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja lõpetada õpingud, et minna erialasele tööle. Kinnipeetava väitel saab ta toitjakaotuspensioni, sest tal ei ole ema. Pensioni suurus on 140 eurot. Kinnipeetava sõnul on ta selle vangistuse ajal mitmeid programme läbinud ja neist on kasu olnud. Isiku sõnul õpib ta praegu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kus õppida on jäänud veel 2,5 aastat. Sel korral ta katseaega ei rikkunud. Prokuröri abi Elle Karm oli seisukohal, et S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegu põhjendatud. S.B on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Viimase kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab, pani ta toime katseajal. See näitab, et ta ei suuda katseajal täita kontrollnõudeid ja mitte jätkata kuritegude toime panemist. Esimesel korral, kui talle vangistus kohaldati, oli S.B alaealine. Kõik toimepandud kuriteod on erineva iseloomuga, mis teeb S.B käitumise raskesti prognoositavaks. Konfliktolukordades on ta vägivaldne. On hea näha, et S.B o n vangistuses olles olnud seaduskuulekas, omandanud palju kasulikke oskusi ja omandab eriala. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine on erandlik ja prokurör ei leia, et S.B puhul neid erandlikke asjaolusid oleks, et ta peaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Kaitsja oli teistsugusel arvamusel kui vangla ja prokurör. Iseloomustuses on antud S.B isiku ülevaade seisuga enne viimast kuritegu. Nüüdseks on S.B juba vangistust kandnud üle 2 aasta. Ta on selle perioodi jooksul mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme läbinud. Vanglal on suur usaldus S.B vastu, sest ta on avavanglas, kus tal on järelevalveta liikumine, et õppida kutsehariduskeskuses. See asjaolu viitab sellele, et isiku ohtlikkus peab olema väga madal, isegi olematu. Kui isik on ohtlik ja potentsiaalselt võib suvalisel ajal uue kuriteo toime panna, siis järelevalveta liikumist vangla kindlasti ei lubaks. S.B ütles, et eelmise vangistuse ajal ta ühtegi sotsiaalprogrammi ei läbinud, nüüd on aga neist talle kasu olnud. Ta on osalenud ka sõltuvusprobleemidega tegelevas tugigrupis. Mis puutub narkootilistesse ainetesse ja alkoholi, siis on S.B üle 2 aasta nendest eemal olnud. Sellest johtuvalt saab järeldada, et huvi ja vajadust või soovi tal nende järele ei ole, seda enam, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel pannakse talle kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. S.B on varasemalt eelistanud tegutseda mõtlemata tagajärgedele. Nüüd on tema mõtlemine muutunud, ta mõtleb rohkem tegude tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud end igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone, mis tähendab seda, et spontaanne ja järelemõtlematu käitumine on tema jaoks minevik. Kui isik oleks ohtlik, siis on ebatõenäoline, et ta võib ilma kontrollita avavanglas liikuda. Mis puutub tema tulevikku, siis esmalt ta omandab eriala, õppida on tal jäänud 2,5 aastat ja kui ta on eriala omandanud, siis on tal võimalus sel erialal tööle hakata. Tal on moraalne ja materiaalne tugi isa näol ja ta saab ise ka toitjakaotuspens ioni, mis pole küll suur summa, kuid siiski tähelepanuväärne. Kokkuvõtvalt oli kaitsja arvamusel, et esinevad alused selleks, et S.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt on teda karistatud reaalsete vanglakaristustega. Kinnipeetavat on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas 2-l korral esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest. S.B kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kuritegude toi mepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, majanduslikud raskused ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupi poolt). Eel toodust järeldub, et varasem ad karistused, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. S.B on alkoholi kuritarvitanud, tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis kahtlemata on uue kuriteo toimepanemise riskifaktori teks. Arvestades S.B poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti ka ristuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitades ja majanduslikesse raskustesse sattudes, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta S.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus, et ta paneb järgneva 2 aasta jooksul toime uue mittevägivaldse kuriteo on 72% ja uue vägivaldse kuriteo on 49%, mis on kõrge risk. S.B puudub gara nteeritud töökoht, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.B suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab S.B selle eest, et ta on käesolevat vangistust k andes oma käitumist oluliselt paremuse suunas muutnud ning et tal ei ole distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul. Samas ei kaalu kohtu hinnangul S.B positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 162 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.