Kohtulahend

kellegi teise alluvuses. Vabanemisel on nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama tema isa. Isik omab tasumata nõudeid, mida on vabaduses olles motiveeritud tasuma. Vangistuses läheb kohustuslikult igakuiselt isiku sissetulekutest 50% hagide maksmiseks. Kinnipeetava D.I isa G B ja vend I B on kriminaalkorras karistatud. Isiku lähedasteks on lisaks veel isa elukaaslane L. K ja vend A. B. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Isa on käinud lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetav omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kellega on koos pannud toime kuritegusid. Väidetavalt omab isik ka õiguskuulekat tutvusringkonda. Grupis sooritatud kuritegudest võib järeldada isiku mõjutatavust. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi, pannud alkoholijoobes olles toime kuritegusid. Samuti on ta alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt. Alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav on käinud sõltlastele suunatud tugigrupis ning eelmise vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav paikneb alates 31.12.2012 vabatahtlikult noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Narkootikumide tarvitamist alustas D.I 16 aastaselt. Ta on tarvitanud amfet amiini, heroiini, metadooni, ecstasyt ja kanepit. Põhiliselt tarvitas ta amfetamiini. Isik on narkootikume süstinud, kuid põhiliselt manustas ta neid suukaudselt. Enne vangistust väidetavalt isik narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus F19.21 ja F 15.21. Isik on lubanud tulevikus alkoholi tarvitamisest loobuda ja saanud aru narkootikumide tarvitamise negatiivsest mõjust. Kinnipeetav on nüüd väidetavalt täiskasvanumaks saanud ja mõtleb rohkem tegevuste tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud ennast igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone. Isik on kriminaalhoolduse all olles pannud toime kuriteo. Vangistuses on isik püsinud edukalt noortele suunatud sotsiaalprogrammis (käinud kodukülastusel 3 korda). Kinnipeetava väitel on ta teinud käesolevast vangistusest järeldused, soovides edaspidi elada õiguskuulekalt. Arvestades kinnipeetava käesolevat karistust ja ohtlikkust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla andmetel järgmise 2 aasta jooksul 74% (kõrge risk), uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49% (keskmine risk). Viru Vangla ei toeta D.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna riskihindamise maatriksi tulemusena on kõrge risk uute mittevägivaldsete kuritegude toimepanemiseks. Juhul, kui kohus otsustab vabastada D.I tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve ko haldamisega, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustused, elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 6 (kuus) kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma isa G B korterisse aadressil xxxx, mis on korralikult sisustatud korter ja millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. G B töötab, kuid L K on töötu. G B on nõus toetama D.I vanglast vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole D.I eriala ega töökogemusi. Kinnipeetavat, kes on 21 aastane, on karistusregistri andmetel juba 6 korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on uue kuriteo sooritanud katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 ,4,7,8,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. D.I ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et ta suudab loobuda alkoholi ja uimastite tarvitamisest.

Kinnipeetava sõnul pani ta viimase kuriteo toime põhjusel, et tal oli isiklikuks otstarbeks võetud võlg. Tööd tal ei ol nud ja ta pidi kuidagi sellest olukorrast välja tulema. Uute kuritegude toimepanemise risk on nii kõrge tema mineviku pärast, kuna ta tarvitas narkootikume. Kinnipeetava väitel on ta vanglas palju muutunud, on saanud täiskasvanuks. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa D.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 09.01.2014 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. D.I varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 74% (kõrge risk). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. D.I puhul käesoleval ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud üle 1 aasta 11 kuu, ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rasked varavastased (sh vägivalla komponendiga) kuriteod toime pannud isikut selleks esimese formaalse võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Prokuratuur ei toeta D.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus D.I vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava iseloomustus on positiivne. Ta on läbinud kõikvõimalikud sotsiaalsete oskuste treeningud, on töötanud vanglas, ta on võimeline töötama ka töökohal, mis talle garanteeritakse vabanemisel. Võrreldes eelmises vangistuses viibitud ajaga on märkimisväärne see, et praegu on tema enesevalitsemine tunduvalt parem. Isikul on toetav keskkond perekonna näol. Iseloomustuses märgitakse, et isik kontrollib ja analüüsib oma emotsioone. Kahtlemata on uute kuritegude t oimepanemise risk kõrge, sest tema varasemad karistused on seotud narkootikumidega. Kinnipeetav on selgitanud, et ta saab edaspidi elus hakkama ilma narkootikume tarvitamata. Kodukülastuse kestel on ta käitunud õiguskuulekalt ja on tähtaegadest kinni pidanud. Ebatavaline on see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Teadaolevalt on vanglas kerge distsiplinaarkaristusi saada.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et üüdimõistetu s D.I ei kuulu elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt ka reaalsete vanglakaristustega. Kinnipeetavat on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest. D.I kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kuritegude dünaamika on kohtu hinnangul läinud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majanduslikud raskused. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine, kusjuures ta kriminaalhooldusel olles pani toime uued kuriteod, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on läinud järjest raskemaks. D.I on alkoholi kuritarvitanud, tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis kahtlemata on uue kuriteo toimepanemise riskifaktori teks. Arvestades D.I poolt toimepandud kuritegusid, eelkõige KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitades ja sellest tulenevalt majanduslikesse raskustesse taaskord sattudes, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud sõpradega , võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta D.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, sest tõenäosus, et ta paneb järgneva 2 aasta jooksul toime uue mittevägivaldse kuriteo on 74%, mis on kõrge risk. D.I-le on küll garanteeritud töökoht, kuid tal ei ole eriala, mis raskendab tööturul olemast konkurentsivõimeline. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.I suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab D.I selle eest, et ta on käesolevat vangistust kandes oma käitumist parandanud ning et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.