Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. novembrist 2014.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu F.A ́it süüdistatakse selles, et tema 24.05.2014 ajavahemikul kella 21.00 kuni kella 21.28, olles alkoholijoobes, maja lähedal aadressil xxx, sai Xxx Xxx oma küsimusele vastuse, mis talle ei meeldinud, sel põhjusel F.A jõudis xx.xx järele xxx juures ja peksis xx.xx surnuks, lõi, sealhulgas maas lamavat xxx aastal sündinud xx.xx korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega pea ja näo piirkonda, seejärel F.A hüppas xx.xx rindkere peale jalgadega. Oma tegevusega F.A tekitas xx.xx surma põhjustanud rindkere lahtise tömbi trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, rinnaku murru ja südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline verirind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, mille tagajärjel xx.xx suri sündmuskohal. Lisaks tekitas xx xx marrastused vasakul pool näol ja limaskestaalune verevalum alalõualuu igemel. Pärast xx.xx tapmist, võttis F.A sündmuskohalt xx.xx nokkmüts ja kilekott . Seega F.A pani toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav F.A seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Tunnistaja Xxx Xxx ütlused (I kd, lk 1-7) – selle kohta, et ta kutsus kiirabi kannatanule, tema tütar nägi peksmist. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 8-14) – 24.05.2014 Kohtla-Järvel xxx maja otsaseina juures lamab selili mehe laip. Laibal on vägivalla tunnused. Püsitaskust on ära võetud peenraha summas 3,68 EUR, samuti võeti sündmuskohalt kaasa rohelise varrega lusikas ning alumiiniumist vars.

Kiirabikaart (I kd, lk 15) – mille kohaselt saabus kiirabi sündmuskohale kell 21.29 ning tuvastas, et xx.xx on surnud. Tunnistaja Xxx Xxx 24.05.2014 ütlused (tl 16-21) – selle xxx 3 maja taga lamab läbipekstud inimene. Ta läks vaatama ning tema abikaasa kutsus kiirabi. Mehe pea oli verine, ta ei liikunud ja pulss oli väga nõrk. Ta tegi kannatule südame massaaži kuni kiirabi saabumiseni. Surnuveo akt nr 350 (I kd, lk 22) Arstlik surmateatis (I kd, lk 25) – selle kohta, et Xxx Xxxi surma 24.05.2014 põhjuseks oli äge verekaotus sisemisest verejooksust, mis oli tingitud ründedt tömbi esemega. Tunnistaja Xxx Xxx 26.05.2014 ütlused (I kd, lk 26-30) – selle kohta, et 24.05.2014 nägi ta Kohtla-Järvel xx maja juures F.A-st meest, kes tülitses oma abikaasaga. F.A juurde tuli möödakäija ning F.A küsis temalt sigaretti. Möödakäija andis ja läks edasi. Sel ajal tuli xx maja poolt punase kaikaga mees, peas oli nokamüts ja käes pudelitega kilekott. F.A läks mehe juurde ja küsis midagi. Mees vastas „Ei“. Voktor käskis tunnistajal tema asju valvata ning jooksis mehele järele ja hakkas teda peksma kätega vastu pead ja keha. Mees kukkus maha ja F.A hakkas teda peksma jalgadega vastu pead, kõhtu ja tagus kannaga vastu pead. F.A võttis mehelt kilekoti pudelitega ja nokkmütsi ja läks xxx maja poole. Seal küsis sigaretti ühelt mehelt. Too ei andnud ja F.A lõi teda vastu nina, mees kukkus. F.A läks xxx tee poole. Sel hetkel nägi tunnistaja oma ema ja kasuisa ning rääkis neile juhtunust. Ema kutsus kiirabi. Kahtlustatava kinnipidamise protokoll (I kd, lk 31) - F.A peeti kinni 25.05.2014 kell 12.30 kahtlustatavana KarS §

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Puhtsüdamlik ülestunnistus (I kd, lk 32-33) – F.A tunnistas, et 24.05.2014 õhtul peksis Kohtla-Järvel xxx maja juures läbi mehe. Kui ta ära läks oli mees teadvusel ning ta ei arvanud, et too sureb. Kahetseb tegu. Kaitsja tasu taotlus summas 46,80 eurot (tl 38-40), Kahtlustatav F.A 26.05.2014 ütlused koos fototabeliga (I kd, lk 41-47) – ütlused selle kohta, kuidas ta peksis kannatanut. Ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (I kd, lk 48-54) - F.A näitab ja selgitab kuriteo toimepanemise asjaolusid. Tundmatu laiba tuvastamise õiend (I kd, lk 56) – Xxx Xxx tunneb ära Xxx Xxx laiba. Kinnipeetu vabastamise määrus (I kd, lk 59) - F.A vabastati vahi alt 27.05.2014 kell 12.05. Kaitsja tasu taotlus summas 93,60 eurot (tl 61-63) Viru Maakohtu 27.05.2014 vahistamismäärus (I kd, lk 67-70) – millega loeti F.A kinnipidamistähtaega altes 25.05.2014. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 71-73) – vaadeldavateks objektideks on supilusikas ja metallist mopi vars. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, lk 81-87) – vaadeldavateks objektideks on Xxx Xxxi riided: kollane T-särk, mustad meestekingad, tumebeežid velvetpüksid, ruuduline beež sall, triibuline kampsun, must poolmantel, sinine sokk. Tunnistaja Xxx Xxx ütlused (I kd, lk 88-93) – selle kohta, et F.A on tema väimees ning tuli tema juurde ööl vastu 25.05.2014. ta oli alkoholijoobes ja hooples, et ostis musta nokkmütsi. See nokkmüts jäi tema korterisse ning ta andis selle välja politseile. Tunnistaja Xxx Xxx ütlused (I kd, lk 95-100) – selle kohta, et ta kohtus 24.05.2014 F.A-d , tarvitasid koos õlut. Kella 17. ajal läks F.A ära oma elukaaslase juurde.

Õhtul tuli koju tema tütar ning rääkis, et F.A tappis tänaval mehe ära. Tunnistaja Xxx Xxx ütlused (I kd, lk 103-111) – tunnistaja ütlused selle kohta, et nägi kuidas F.A peksis kannatanut. Tunnistaja Xxx Xxx 29.05.2014 ütlused (I kd, lk 112-117) – selle kohta, et ta ei tunne neid mehi, keda F.A 24.05.2014 peksis. Tema oli koos Xxxga peksmise ajal xxx maja läheduses ning talle oli nähe kuidas toimus punase kepiga mehe peksmine. Äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, lk 118-122) – tunnistaja Xxx Xxxle esitati äratundmiseks F.A foto koos viie sarnase isiku fotoga. Tunnistaja tunneb fotolt ära isiku, kes on väga sarnane F.A-ga, kes peksis 24.05.2014 Kohtla-Järvel xxx maja juures meest.fotol nr 3 on F.A. Tunnistaja Xxx Xxx ́i ütlused (I kd, lk 123-128) – selle kohta, et 24.05.2014 tuli tema ja tema elukaaslase juurde F.A , kes oli alkoholijoobes. Nad läksid jalutama. Ostsid õlut, mida jõid nende sissekäigus elava xxx juures. Õhtul läksid nad ära ja F.A pidi minema oma elukaaslase juurde. 25.05.2014 hommikul kuulis elukaaslase tütrelt xxx, et F.A peksis mehe läbi ja tappis ta ära. Kaitsja tasu taotlus summas 93,60 eurot (I kd, lk 129-131) Kahtlustatav F.A 29.05.2014 ütlused (I kd, lk 132-137) – selle kohta, kuidas ta peksis kannatanut. Ekspertiisiakt nr 14E-GE0939 (DNA ekspertiis) (I kd, lk 151-159) Õiend ekspertiisi maksumuse kohta (I kd lk 160) – DNA ekspertiisi maksumuseks oli 2166 EUR. Tunnistaja Xxx xxx ütlused (I kd, lk 161-167) – selle kohta, et töötab xxx komandandina, kus elas Xxx Xxx. Kannatanul polnud lähedasi. Konflikte temaga polnud. SA Ahtme Haigla tõend nr 158 (II kd, lk 1) – selle kohta, et Xxx Xxxil oli diagnoositud alkohoolne isiksus või käitumishäire. Kaitsja tasu taotlus summas 36 eurot (II kd, lk 2-4) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, lk 10-11) – vaadeldakse musta värvi nokkmütsi kirjaga Graft. Kohtupsühhiaatria- psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 28/50 (II kd, lk 14-24) – mille kohaselt F.A-l püsivalt esinev psüühikahäirete kogum – xxx – ei ole hõlmav määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal psüühikahäireid. Ta oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Arve nr 32/14 psühhiaatria ekspertiisi eest on 765 EUR ja arve nr 74/47 psühholoogia ekspertiisi eest on 765 EUR (II kd, lk 25-29) Surnu ekspertiisiakt II kd, lk 33-38) – mille kohaselt Xxx Xxxi surma põhjuseks oli rindkere lahtine tömp trauma mõlemapoolse roiete hulgimurdude, rinnaku murru ja südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline vererind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta (II kd, lk 39) – surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 250 EUR. Kaitsja tasu taotlus summas 48 eurot (II kd, lk 40-42), Kahtlustatav F.A 22.10.2014 ütlused (II kd, lk 43-46) – ütlused selle kohta, et ta kinnitab oma eelnevaid ütlusi. Ta jõi enne kuriteo toimepanemist ära 2 pudelit õlut. Matusebüroo xxx arve nr 53 koos lisadega (II kd, lk 49-53) – mis on tasutud xxx poolt. Volikiri (II kd, lk 54-55) – xxx esindab antud kriminaalasjas xx xx. Hagiavaldus (II kd, lk 56-57) – xxx esitab hagi 263,26 EUR. Tõendid (II kd, lk 65-67) – selle kohta, et F.A pole pöörunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Karistusregistri väljavõte (II kd, lk. 68-71) - mille kohaselt on F.A-d 4-l korral karistatud kriminaalkorras ning 6-l korral väärteo korras. Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsus (II kd, lk 73-79) – millega F.A tunnistati

süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 2013 lg 1; § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 476 tundi. Töö tegemise tähtaeg 9 kuud. Narva Linnakohtu 13.01.2004 otsus (II kd, lk 80-82) – millega F.A tunnistati süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ning karistati 1 kuu vangistusega. KarS § 74 kohaselt katseaeg 18 kuud. Narva Linnakohtu 04.11.2004 otsus (II kd, lk 83-87) - millega F.A tunnistati süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. Viru Ringkonnakohtu 07.02.2007 otsus (II kd, lk 88-95) - millega F.A tunnistati süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 7 kuu 10 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Narva Linnakohtu 13.01.2004 otsuse järgi mõistetud karsitusega, mõistes karistuseks 1 aasta 1 kuu 13 päeva vangistust. Viru Maakohtu 10.06.2009 otsus (II kd, lk 96-104) - millega F.A tunnistatisüüdi KarS § 424 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuu 10 päeva vangistusega. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vastus (II kd, lk 106-107), et F.A-l on sooritamata 476 tungi üldkasulikku tööd, mis oli talle 14.04.2014 otsusega määratud. MTA tõend tulu kohta (II kd, lk 108-109) – mille kohaselt puudus F.A-l 2013.a tulu. Toimiku koopia tasu õiend (II kd, lk. 115), mille kohaselt on toimiku paljundamise kulu 1 euro. Kaitsja tasu taotlus summas 240 eurot (II kd, lk 116-118) Lühimenetluse kohaldamise taotlus (II kd, lk. 119-120). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et kogutud tõenditega on F.A süü talle esitatud süüdistuses tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 24.05.2014 peksis F.A Xxx Xxxi, millega põhjustas tema surma. F.A ise ei eita oma süüd ning seletas kohtuistungil, et tunistab ennast süüdi täielikult. F.A andis eeluurimise käigus ütlusi, et ta peksis kannatanut Xxx Xxxi mitu korda rusikate ja jalgadega, kuid too oli veel elus, kui ta lahkus. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 1-7) tuli 24.05.2014 kella 21.20 paiku tema juurde tütar Xxx Xxx ja ütles, et xxx maja taga peksti läbi mees. Tema abikaasa läks vaatama, tema kutsus välja kiirabi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, lk 8-11) nähtub, et 24.05.2014 Kohtla-Järve xxx maja ptsaseina juures lamab maas mehe laip. Pea peal, vasakust kulmust ülespoole on ära kuivanud vere plekk. Suust jookseb verenire. Varaku silma all, vasaku meelekoha juures ning lõual on verega sarnanevad pruuni värvi plekid. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 16-21) 24.05.204 kella 21.25 ajal jooksis tema abikaasa juurde tema tütar Xxx ja ütles, et xxx maja taga lamab läbipekstud verine

inimene. Ta läks vaatama. Abikaasa kutsus välja kiirabi. Mehe pea peal oli verine haav. Pulss oli väga nõrk. Telefonitsi määras arst talle rütmi ja ta tegi südamemassaaži. Ta on läbinud esmaabikursused ning on teinu d südame massaaži mannekeenil. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 26-30) 24.05.2014 kella 21 paiku mängis ta koos Xxx Xxxga Kohtla-Järvel xxx maja juures. Ta nägi, kuidas Xxx ema tuttav F.A tülitses oma abikaasaga xxx maja juures. F.A küsis möödujalt sigaretti, too andis ja läks ära. xxx maja poolt tuli punase kaikaga mees. F.A käskis neil tema asju valvata ning läks mehe juurde ja küsis midagi. Mees vastas „Ei“. Seejärel jooksis F.A kaikaga mehele järgi ja hakkas peksma teeda kätega vastu pead ja keha. Mees kukkus. Siis hakkas F.A peksma meest jalgadega vastu pead, kõhtu ja siis kannaga vastu pead. Seejärel võtti F.A mehelt kilekoti pudelitega ja nokkmütsi, võttis oma asjad ja suundus xxx 2a maja poole. Seal küsis sigaretti veel ühelt mehelt. Too ei andnud ning F.A lõi mehele vastu nina ja too kukkus. F.A läks xxx tee suunas. Tunnistaja läks kaikaga mehe juurde, too ei liikunud, korises. Sel hetkel märkas ta ema ja kasuisa ning rääkis neile juhtunust. Ema kutsus kiirabi ning politsei. Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt (I kd, lk 48-54) näitas F.A sündmuskohal, kuidas ta peksis kannatanut. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 88-93) on F.A tema tütre elukaaslane. 24.05.2014 viibis tütar tal külas, F.A tuli nende juurde ööl vastu 25.05.2014. oli kerges alkoholijoobes ning hooples, et ostis nokkmütsi. Nokkmüts jäi tema korterisse ning ta annab selle politseile välja. Enne seda oli F.A külas kuskil xx tänaval Kohtla-Järvel. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 95-101) 24.05.2014 päeval helistas talle F.A ja ütles, et tuleb Narvast neile külla. Kui ta kohale jõudis, läksid nad koos tema elukaaslase Xxx Xxxiga ja F.A-ga jalutama. Nad kohtasid tänaval oma naabrit xx, ostsid õlut ning läksid seda jooma xx juurde koju. Umbes kella 17 paiku läks F.A oma elukaaslase juurde. Õhtul tuli koju tütar xx ning rääkis, et F.A tappis tänaval ära mehe. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (I kd, lk 103-111) 24.05.2014 kella 21 paiku jalutas ta õues Xxx Xxxga. Ta nägi, kuidas tema sissekäigust väljus xx ja tema naine xx, kes on tema ema tuttavad. xx ja xx riidlesid trepikoja juures. xx läks ära. xx küsis mööduvalt mehelt sigaretti, too andis ja läks ära. Üks kilekotiga mees läks kõrval asuva maja nurga taha, Vitja käski neil tema asju valvata ja jooksis mehele järgi. Ta hakkas teda peksma kätega vastu pead, mees kukkus maha ja Vitja peksis teda jalgadega ja kätega vastu keha. Seejärel hüppas ta ühe korra mehe keha peale. Vitja võttis maast mehe nokkmütsi ja kilekoti koos pudelitega. Seejärel läks ta ära ja küsis veel ühelt mehelt sigaretti, too ei andnud ja Vitja lõi talle rusikaga vastu nina. Mees kukkus maha ja Vitja lõi talle ühe korra vastu keha. Seejärel jooksis Vitja xx peatuse poole. Siis nägi Xxx oma ema ja kasuisa ning rääkis kaklusest. Äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, lk 118-122) on tuvastatud, et tunnistaja Xxx Xxx tunneb fotolt nr 3 ära F.A , kes on sarnane isikuga, kes 24.05.2014 peksis meest Kohtla-Järvel xxx maja juures. Tunnistaja Xxx Xxxi ütluste kohaselt (I kd, lk 123-128) 24.05.2014 tuli tema ja tema elukaaslase Xxx Xxx juurde nende tuttav F.A , kes oli purjus. Nad läksid jalutama. Kohtasid naabrit xxx, ostsid õlut ja läksid seda xx juurde jooma. Kella 17 või 19 paiku läksid nad kolmekesi ära xx huurest. F.A ütles, et läheb naise juurde. 25.05.2014 hommikul kuulis Xxx tütrelt xx, et F.A peksis mingisuguse mehe läbi ja tappis ta ära. Surnu ekspertiisiakti kohaselt (II kd, lk 33-38) Xxx Xxxi surma põhjuseks oli rindkere

lahtine tömp trauma mõlemapoolse roiete hulgimurdude, rinnaku murru ja südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline vererind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. Asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistajate ütlustega ja DNA-ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et F.A poolt xx.Xxx korterisse toodud nokamüts kuulus kannatule Xxx Xxxile. Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et F.A süüdistuse kirjeldatud ajal, kohal ja viisil peksis xx.Xxxi surnuks, st pani toime teise inimese tapmise. Samuti tunnistaja Xxx xxx ütlustega ja surnu ekspertiisi aktiga leidnud kinnitamist, et F.A hüppas ühe korra Xxx Xxxi ringkere peale. Teine kuriteo pealtnägija Xxx Xxx võis seda mitte näha, kuna tegemist on lapsega ning tol hetkel võis tema tähelepanu olla kõrvale juhitud. KarS §-i 113 süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on teise inimese tapmine. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Kohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et Xxx Xxxi surm on saabunud F.A tegude, nimelt löömiste, peksmise tagajärjel ning tema tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Seega on F.A poolt KarS § 113 järgi süüteo objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pani F.A tapmise toime kaudse tahtlusega. Süüdlane andis eeluurimise käigus ütlusi, et ta ei tahtnud kannatanut ära tappa ning kui ta lahkus, oli kannatanu veel elus. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest ka tuleneb, et kui ta lähenes kannatanu juurde, oli tal veel väga nõrk pulss, ning tunnistaja tegi südame massaaži. Samas on kogutud tõenditega tuvastatud, et F.A lõi rusikate ja jalgadega selili lamabat ja vastupanu mitteosutavat Xxx Xxx’it elutähtsatesse organitesse - pea ja ringkere piirkonda, samuti hüppas Xxx Xxx peale, ning F.A peaks pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. F.A ei püüdnud ega lootnud tagajärge vältida, ta suhtus tagajärge ükskõikselt ning peale kannatanu ära peksmist lahkus kuriteo paigast. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et F.A pani toime tapmise otsuse tahtlusega. Kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et F.A hüppas ühe korra kannatanu keha peale, ei anna alust järeldada, et F.A soovis või möönas, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta soovib seda või üksnes möönab, ei ole tähtis.

Kohtuistungil on tuvastatud, et kannatanu peksmine toimus lühikese aja jooksul, kannatanul visuaalselt hulgalisi vigastusi ei olnud. F.A sündmuskohalt lahkumise ajal oli kannatanu elus ning otsese tapmistahtluse puhul puudusid F.A Konbzevil takistused viia teo lõpuni. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele F.A süüdi tunnistada talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastast vangistust. Süüdistus on esitatud esimese astme kuriteos, mis on suunatud isiku elu vastu. F.A pani toime kuriteo kaudse tahtlusega. F.A on varem kriminaalkorras 5-l korral karistatud, s.h 2007.a. KarS § 118 p 1 järgi raske tervisekahjustuse eest. Viimati karistati teda 14.04.2014 7 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning uue kuriteo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise kestel. F.A varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et ta ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. F.A kuritegude dünaamika muutub raskemaks. F.A tegudes on KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavad asjaolud – puhtsüdamlik ülestunnistus, kahetsus toimepandut ning süü tunnistamine, raskendavad asjaolud KarS §-i 58 mõttes puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Samuti pani F.A toime kuriteo üldkasuliku töö tegemise jala, seega kuuluvad kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Kohtul puudub alus F.A karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada.

F.A-le karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti KarS § 113, sanktsiooni keskmist määra (10 aastat ja 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega veidi vähem sanktsiooni keskmisest määrast. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et KarS § 113 järgi tuleb mõista F.A-le 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada F.A-le mõistetud karistust 1/3 võrra, so 3 aasta võrra, ja mõista liitkatistus KarS § 65 lg 2 alusel. Käesolevas kriminaalasjas on F.A vahistatud alates 25.05.2014, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb F.A suhtes valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse alguseks lugeda kinnipidamise aeg, so 25.05.2014.a. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on kannatanu xx esitanud tsiviilhagi summas 263,26 eurot, mis seisneb Xxx Xxxi matusega tekkinud kuludest. Tsiviilhagi summa on kinnitatud xxx poolt väljastatud dokumentidega. Kohus loeb tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle summas 263,26 eurot. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – F.A-lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud

kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. V Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed. Asitõenditeks on tunnistatud lusikas, vars, peenraha, T-särk, kingad, rihmaga püksid, sall, kampsun, poolmantel, sokk, nokkmüts, plätud. Kõnealused asitõendid kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 887,50 eurot, kaitsja Arvo Suuban poolt kohtumenetluses osalemise eest 336 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro, 250 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus, 1530 eurot kohtupsühhiaatria-psühholoogiakompleksekspertiisi maksumus. Nimetatud menetluskulud tuleb F.A-lt riigi kasuks välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 2166 eurot ja kaitsja Arvo Suuban poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 557,20 eurot riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.