Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Tallinna

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 27.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 23.01.2014.a kohtuotsusega tunnistati A.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 21.01.2014.a ja lõpp on 21.07.2015.a. A.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav osales alates 05.06.2014.a suitsetamisest loobumise kursustel, kuid katkestas selle. Muid resotsialiseerivaid tegevusi ei ole olnud, kohtuotsus jõustus alles 29.08.2014.a. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava sotsiaalse võrgustikuga. Vangla toetab A.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava isikuga – elukaaslasega. A.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta A.B ennetähtaegset vabastamist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 23.10.2014.a koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varasemalt kriminaalhoolduse ajal rikkunud selle nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 15korral kriminaalkorras karistatud. Kuriteo toimepanemise põhjus on isiku impulsiivne ja oskamatu käitumine probleemide lahendamisel. Kinnipeetav vangistuses osales alates 05.06.2014.a suitsetamisest loobumise kursustel, kuid katkestas selle. Muid resotsialiseerivaid tegevusi ei ole olnud, kuna kohtuotsus jõustus alles 29.08.2014.a. Kehtivad distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava sotsiaalse võrgustikuga. Vangla toetab A.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A.B hakkas 1996.a tarvitama heroiini, hiljem fentanüüli ning saab aru oma sõltuvusest ning on teinud katseid sõltuvusest loobuda. Alates 2010.a saab metadooni ravi. Väidetavalt on tal olemas motivatsioon elada edaspidi õiguskuulekalt, kuna saab aru, et nii tema elu jätkuda ei saa. Soovib edaspidi elada koos perekonnaga ning käia tööl. Väidetavalt ei ole ta peale 2012.a enam narkootikume tarvitanud. A.B on kohati impulsiivne ja arvestades tema kuritegu – kehaline väärkohtlemine, ei oska oma probleeme ratsionaalselt ja rahumeelselt lahendada. Kriminaalhooldaja teatel on kinnipeetaval elukaaslane ja ema, kes vabanedes teda kindlasti aitama hakkavad. A.B on tunnistatud riskihindamise alusel väheohtlikuks ühiskonnale, kuriteo toimepanemise oht on tõenäolisem, kui isikul tekib kellegagi konflikt. A.B on olemas soov ja usk endasse, et suudab oma senist elustiili muuta. Kinnipeetav on mitmel korral karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Nüüd on ta arvamusel, et tema hoiakud on selles osas muutunud, väärtustades lähedaste heaolu ja rahulikku keskkonda. Kohtu hinnangul on A.B kindlasti vaja ka edaspidi tegeleda oma narkosõltuvuse raviga, et aidata kaasa tema sõltuvusvabale elule. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabanemine kohaldada A.B üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Vangla toetab A.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et A.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A.B püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.