lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-606/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-14-606/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
29.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1001
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-606/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.01.20141-14-606/40Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2014. a, Tallinn

Kohtuasja number

1-14-606

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Svetlana Talli

Kohtuistungi aeg ja koht

19.05.2014. a., Tallinn

Kriminaalasi

V.V süüdistuses KarS § 121 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23.01.2014. a otsus

Apellant

Süüdistatav

Prokurör

Marina Ninaste

Süüdistatav

V.V ik XXX; eluk. XXXXXXXXXX XX-XX XXXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 13 korral, viimati Harju Maakohtu 27.09.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat vahistatud

Kaitsja

asenduskaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 23.01.2014. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Mõista V.V-lt riigieelarvesse välja 36 eurot talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

1 (3)

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu. a otsusega mõisteti V.V süüdi KarS § 121 järgi teda karistati 9-kuulise vangistusega. Kohus vähendas mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuuni. Sellele liitis kohus aga KarS § 65 lg 2 Harju Maakohtu 27.09.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. V.V mõisteti süüdi selles, et tema 21.01.2014 kell 14.05 paiku Tallinnas Kopli 1 asuva Balti jaama turu platsil küünistas näo piirkonnast ja lõi kioskimüüjat AP, tekitades AP-le füüsilist valu ning marrastusi otsa ette ja näo vasakpoolsele küljele.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.V , kes kergemat karistust kas üldkasuliku töö või rahalise karistuse kujul, märkides samas, et kohus on teo kvalifitseerinud valesti KarS § 121 järgi. Apellant märgib, et kannatanu enda ütlustest nähtuvalt lõi kannatanu esimesena ning ta üksnes kaitses ennast. Teiseks väidab apellant, et kohus on ekslikult märkinud, et ta ei tööta. Tal on töökoht müüjana FIE VM juures.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.
4.1.V.V apellatsiooni keskne väide on see, et teda ründas hoopis AP ning tema üksnes kaitses end. Seoses sellega nendib ringkonnakohus esiteks, et paika ei pea V.V apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu enda ütlustest nähtuvalt lõi too esimesena. Kannatanu AP on andnud ütlusi, et ta proovis V.V eest ära lükata, sest viimane seisis talle ette ega lasknud AP-t palumise peale mööda, kui ta soovis kioskist väljuda. Lükkamine ei tähenda tingimata valu tekitamist ega ole seega igal juhul käsitatav ründena. AP ütlustest nähtuvalt ei olnudki tema soov V.V-le valu tekitada, vaid lükata ta eest ära. Seega ei saa rääkida õigusvastasest ründest, mille puhul oleks alust rääkida hädakaitsest. Ringkonnakohus nendib, et V.V on ka kahtlustatavana antud ütlustes väitnud, et AP tuli talle kallale – V.V sõnade kohaselt tõukas AP teda, et teda minema ajada, mille peale lükkas tema vastu. Selle peale olevat müüja tal aga juustest haaranud ja sikutanud. Kui V.V üritas AP-t eemale tõugata, küünistaski ta kannatanu nägu. Samal ajal olevat AP löönud teda jalaga vastu jalgu ning mingil hetkel ka hammustanud. Lõpetuseks viskas AP V.V väitel talle sooja teed näkku, peale mida V.V lahkus. AP ütluste kohaselt sellist kahepoolset kähmlust ei olnud. Tema sõnade kohaselt hakkas V.V siis, kui AP soovis minna turvameest kutsuma, teda sõimama ja solvama ning küünistas näost. Seega lahknevad süüdistatava ja kannatanu kirjeldused nende vahel aset leidnud vahejuhtumi asjaolude kohta oluliselt. Ringkonnakohus leiab, et mitmed asjaolud seavad V.V ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Esiteks tuleb nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuna kannatanul on näos mitmeid kriimustusi ja need paiknevad nii laubal kui vasakul näopoolel, ei ole usutav V.V väide, et ta küünistas A-Pt kogemata, kui püüdis viimast endast eemale 2 (3)

tõugata. Ka tuleb nentida, et kuigi V.V väitel tekitas ka AP talle hammustades ja jalaga lüües tervisekahjustusi (marrastusi ja verevalumeid), ei ole võimalik tal tuvastatud verevalumeid ja kriimustusi siduda just AP tegevusega, kuna V.V kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseeritud verevalumid on ilmselgelt erineva vanusega, millele viitab osade verevalumite kollakas-sinakas toon. Mis puutub V.V väitesse, et AP hammustas teda parema käe nimetissõrmest, millest jäi ka jälg, siis kahtlustatava kinnipidamise protokolli juures oleva fototabeli fotolt nr 2 nähtub, et V.V ei ole kriimustus ainult nimetissõrmel. Seega ei ole usutav V.V väide kriimustuse tekkeviisi kohta. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab see, et ta palus kohe pärast vahejuhtumi lõppu turvatöötaja abi ja läks koos turvamehega V.V otsima. Nimelt see, et kannatanu pöörduski turvatöötaja poole, annab alust uskuda tema väidet, et ta soovis minna teda tülitanud V.V pärast turvameest kutsuma, kuid V.V ei lasknud tal seda teha, mille tõttu füüsiline konflikt tekkiski. Märkida tuleb, et kuigi V.V ähvardas oma ütluste kohaselt samuti AP-t turvamehe või politsei kutsumisega, ta seda siiski ei teinud, vaid lahkus. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi, mistõttu ei saa nõustuda V.V väitega, et ta kõigest kaitses ennast.

4.2.Ringkonnakohus ei näe alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on karistusliigiks valinud õigesti just vangistuse, mitte aga rahalise karistuse. Seoses V.V väitega, et tal on töökoht FIE VM juures ja ta saaks kanda rahalist karistust, märgib ringkonnakohus, et toimikus olevas 27.09.2013. a kohtuotsuses märgitud isikuandmete kohaselt on V.V seda väitnud ka aastal 2013, samas Maksu- ja Tolliameti õiendi kohaselt ei ole V.V 2013. a maksustatavat tulu saanud. Maakohus on otsuses nõuetekohaselt põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Maakohtu otsuses märgitud asjaolud – V.V on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva menetluse esemeks olev tegu on pandud toime katseajal –, on sellised, mis õigustavad vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmist.
5.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtuistungil osalenud asenduskaitsja M. Allikmäe esitas taotluse osutatud riigi õigusabi eest 36 euro suuruse tasu saamiseks, ringkonnakohus rahuldas taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 tuleb menetluskulud mõista välja V.V-lt.

Sten Lind

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.