Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Levtšenko kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 14.02.2014 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Aleksei Levtšenko tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Aleksei Levtšenko liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Aleksei Levtšenkot karistati vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.11.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osa võrra (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust) ning mõisteti Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 3 (kolm) päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha 06.11.2012 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust) ning määrati lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.02.2014. Aleksei Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning reaalset vangistust kannab ta 4 korda. Käesolev vangistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja omastamise eest. Valdav osa kinnipeetava poolt toimepandud kuritegudest on seotud vägivalla kasutamisega, kuid samas on isik võimeline toime panema ka rahvatervisevastaseid kuritegusid. Eelmine karistus mõisteti kinnipeetavale suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja sellest tingitud kehv majanduslik olukord. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on toimunud vestlused kaplaniga, psühholoogiga ja kriminaalhooldusametnikuga. Ajavahemikul 16.04.2014 – 15.07.2014 töötas kinnipeetav eluosakonna koristajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava emalt on ära võetud vanemlikud õigused, mistõttu paigutati kinnipeetav xxxx. Väidetavalt elas kinnipeetav enne vangistust varjupaikades, samuti xxxx ühiselamus tuttava A K juures. Samale aadressile soovib kinnipeetav elama asuda peale vabanemist. Tegemist on sotsiaaleluruumiga ning Aleksei Levtšenkol puudub juriidiline alus seda eluruumi kasutada. Kuritegu, mille eest isik karistust kannab, on toime pandud sama ühiselamu pinnal.

Kinnipeetava sõnul alustas ta kooliteed Peterburis, kust peale 1. klassi tuli xxxx, õppides xxxx, kust suunati käitumisprobleemide tõttu Tapa Erikooli. Sealt edasi õppis isik noorte vanglas. Keskhariduse omandas isik Keila Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kinnipeetav ei valda riigikeelt. Isik on osalenud vanglas kursustel (keevitaja, maaler-krohvija), kuid neid lõpetanud ei ole. Väidetavalt töötas kinnipeetav enne vangistust 1,5 kuud ametlikult betoonitehases. Enne seda on isik töötanud vaid juhutöödel ja mitteametlikult (ehitajana, torutöödel). Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel on isikul täitmata nõudeid ligikaudu 920 euro ulatuses. Peale vabanemist kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Päritoluperekonnaga kinnipeetaval suhted puuduvad seoses kasvamisega xxxx. Elukaaslastest on isik lahku läinud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud endiste elukaaslaste ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetaval on xxxx aastane poeg, kelle kasvatamisest ta osa ei võta. Suhtlusringkond on isikul seotud sõltuvusainete tarvitamisega või siis ühise elukohaga. Suhtlusringkonna taust on üldiselt kriminaalne. Enamus kuritegusid on toime pandud grupis, mis viitab mõningal määral mõjutatavusele. Samuti viitavad toimepandud kuriteod riskivale ja hoolimatule elustiilile. Meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid osa kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes, kui isik muutub vägivaldseks. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on andnud nõusoleku vabaneda tingimisi ennetähtaegselt sõltuvusrehabilitatsiooni keskusesse. Enne vangistust tarvitas isik narkootikumidest fentanüüli. Kinnipeetav on motiveeritud tegelema oma narkosõltuvusega. Isik on püstitanud endale mõned lühiajalised eesmärgid (elukoha leidmine, pensioni vormistamine), mis aitaksid kaasa pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele. Korduvkaristatus viitab mõningal määral kuritegelikele hoiakutele. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Isik on valmis muutuma. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Ohtlikkus seisneb isikuvastastes ja rahvatervisevastastes kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord ja sõltuvusprobleemid. Lähtudes eeltoodust Viru Vangla ei toeta Aleksei Levtšenko tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kui kohus otsustab Aleksei Levtšenko vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis teeb Viru Vangla ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,5,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava tuttava A K oli telefonitsi kokku lepitud vestlus Narva esinduses 02.09.2014, kuid A K kohale ei ilmunud. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Levtšenko vallaline, suhete alla ei ole kedagi märgitud. Aleksei Levtšenkol puudub vabaduses kindel elukoht. Telefonivestluses kinnitas kinnipeetava tuttav A K, et on valmis andma magamiskoha Aleksei Levtšenkole. Aadressil xxxx asub sotsiaaleluruum, mida haldab SA Narva Linnaelamu. Sealt saadud info põhjal puudub Aleksei Levtšenkol juriidiline alus seda eluruumi kasutada, kuna ta ei ole sellele pinnale sisse registreeritud. Vabanemisel võib Aleksei Levtšenko esitada taotluse munitsipaaleluruumi komisjonile. Aleksei Levtšenkol on võimalik ööbida kodutute öömajas. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Levtšenko elukohaks xxxx. Kinnipeetavat on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud ühel korral. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata isikule ennetähtaegse vabanemise korral lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,5 sätestatud kohustused. Aleksei Levtšenko avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav tunnistas, et oma elukohta tal vabanemisel ei ole, kuid ta on järjekorras ja oli seda juba enne kinnipidamist. Seniks kuni ta saab endale elamispinna võib ta

olla tuttava A K juures, kes on tema sõber, keda ta tunneb 10 aastat ja usaldab. A K töötab xxxx ja lubas aidata töökoha leidmisega. Kinnipeetava väitel on ta õppinud keevitajaks ja maalriks, on töötanud ehitustel ja teinud kõikvõimalikke töid. Isiku sõnul ei karda ta ennetähtaegse vabanemisega kaasnevat kriminaalhooldust. Ta on nõus käima registreerimas ja täitma kõiki kohustusi. Kinnipeetava väitel on ta andnud nõusoleku sõltuvusraviks. Narkootikume ja alkoholi ta ei kavatse enam tarvitada. Ta praegu isegi ei suitseta, käib kirikus. Kinnipeetava sõnul tahab ta vahetada suhtlusringkonda. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 23.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. A. Levtšenko varasem elukäik (kriminaalkorras on teda karistatud seitsmel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda) ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude arvukus viitavad tema ohtlikkusele. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 72% ja 56%, seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Arvestades A. Levtšenko poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivaldsust), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Viru Maakohtu 14. veebruari 2014 otsusega tunnistati A. Levtšenko süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 121 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni 1 aasta vangistust. Edasiselt moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu 06.11.2012 otsusega mõistetud karistusega (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust), millest arvati maha ärakantud karistuse osa (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust) ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määras kohus vangistuse kestusega 1 aasta. A. Levtšenko tunnistati süüdi 26.01.2012 ja 13.06.2012 toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodides, samuti 2012 kevadel toimepandud võõra vara omastamises. Tulenevalt Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A. Levtšenko nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on ilmselt mittepõhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta Aleksei Levtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul kaaluda Aleksei Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märkis, et seadusandja on seostanud inimese ennetähtaegse vabanemise võimaluse teatud tingimustega. Prokurörid reeglina oma arvamustes, kus nad ei toeta inimese ennetähtaegset vabanemist, seavad esikohale need teod, mille eest inimene kinnipidamiskohas

viibib. Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud ja kuritegu ise on ainult üks osa neist tingimustest. Toimepandud teod on toimunud minevikus ja minevikku muuta kahjuks ei saa. Tegelikult on inimese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamine prognoos tulevikku. Juhul, kui kaitsealuse suhtes on märgitud mingeid ohte ja riske, siis tähtajaliselt vabanemisel 3 kuu pärast vabaneb ta koos nende ohtude ja riskidega ning mitte keegi neid ohte ja riske ei kontrolli peale Aleksei Levtšenko enda. Teine võimalus on, kui Aleksei Levtšenko vabaneb ennetähtaegselt, siis kõik ohud ja riskid on võimalik võtta kontrolli alla. Kaitsja leiab, et neist kahest valikust, oleks teine valik õigustatud. Aleksei Levtšenko ütles otse, et kui teda ei vabastata, ei löö ta käega ja jätkab kõike positiivset. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Levtšenko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Aleksei Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 06.11.2012 tunnistati Aleksei Levtšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust. Aleksei Levtšenko tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 14.02.2014 süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 121 järgi kuritegude eest, mis on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Eeltoodu näitab seda, et nii varasemad karistused reaalsete vangistuste näol kui ka ühel korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht. Kinnipeetava tuttav A K, kes elab ühiselamus aadressil xxxx, on telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga nõustunud andma magamiskoha Aleksei Levtšenkole, kuid juriidiline alus tal seda sotsiaaleluruumi kasutada puudub. Kuritegu, mille eest Aleksei Levtšenko käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud sama ühiselamu pinnal. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist (diagnoositud narkosõltuvus) tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Ka töökoha puudumine, mille tõttu on raskendatud majanduslik toimetulek, võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski veelgi. Kinnipeetaval ei ole lähedasi, kes saaksid teda kasvõi esialgugi materiaalselt ja moraalselt toetada. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72% ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et Aleksei Levtšenkol on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksei Levtšenko suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 182,64 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.