Kohtulahend

Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1-13-9568

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksei Levtšenkot vangistusega 1 (üks) aasta. KarS §64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.11.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse osa võrra (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust) ning mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 3 (kolm) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha 06.11.2012 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus (2 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust) ning määrata lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.02.2014. Aleksei Levtšenkole valida käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistustähtaja saabumiseni tõkendiks vahistamine. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel mõista Aleksei Levtšenkolt välja kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu xxx (sünd. xxx) kasuks summas 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot. Mõista Aleksei Levtšenkolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 90 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot, ekspertiisi tegemise eest 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kaitsja Vladimir Roguslski poolt 14.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot. Määrata, et Aleksei Levtšenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksei Levtšenko, 1-13-9568, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 10.03.2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-13-9568

I Süüdistuse sisu Aleksei Levtšenko ́t süüdistatakse selles, et tema 26.01.2012.a kella 18.00 paiku Narva linnas Viru tn 3 ühiselamu viiendal korrusel ühisköögis, tekkinud konflikti käigus kasutas vägivalda Xxxi suhtes, nimelt lõi teda jalaga näkku. Pärast seda, kui Xxx kukkus põrandale, Aleksei Levtšenko korduvalt lõi teda jalgadega vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - nahaalune verevalum parema silma ümbruses. Sel moel Aleksei Levtšenko pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Samuti Aleksei Levtšenko ́t süüdistatakse selles, et tema 13.06.2012.a kella 03.00 paiku xxx korteris, konflikti käigus oma elukaaslase Xxxga, lõi teda lahtise peopesaga vastu nägu, seejärel tuli tema järel teise tuppa ja samuti lõi teda kaks korda lahtise peopesaga vastu nägu. Samas korteris 13.06.2012.a kella 03.30 paiku uuesti alustatud konflikti käigus Aleksei Levtšenko lõi kruusi veega vastu Xxx pead katki, samuti lõi teda parema käe rusikaga vastu vasakut silma, paiskas teda põrandale ja korduvalt lõi teda rusikatega ja jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt rinnakontusioon, reiekontusioon, pea muude osade pindmine vigastus, küünarvarre muud pindmised vigastused, pealae lahtine haav. Sel moel Aleksei Levtšenko pani toime järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise teise inimese suhtes, s.o. KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Samiti Levtšenkoˇt süüdistatakse selles, et tema üüris xxx korterit Xxxlt. Ajavahemikul aprillist 2012 kuni 01.06.2012 müüs Aleksei Levtšenko, isikuna kes on varem toime pannud varguse (Viru Maakohtu otsus 16.09.2010) korteris olnud ning Xxxle kuuluva pesumasina Indesit väärtusega 278 eurot ja külmkapi LG väärtusega 50 eurot, s.o asju koguväärtusega 328 eurot, kriminaalmenetluses tuvastamata isikule 50 euro eest. Sellise tegevusega Aleksei Levtšenko isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 1 alusel.

II Kohtuistung Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning võttis esitatud tsiviilhagi omaks. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Samas, asub kohus seisukohale, et Levtšenko süü KarS § 122 järgi ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust ning selles osas Levtšenko tegu tuleb kvalifitseerida ümber KarS §3

1-13-9568

le 121 kuna kannatanu ütlustest ei tulene, et Levtšenko põhjustas temal järjepidevat ja suurt valu. Levtšenko süü on tõendatud järgmiste tõenditega: • Kannatanu Xxx ütlustega (k 1 tl 1-6) on tõendatud, et 01.06.2012 Narvas Kreenholmi 33-5 korterist olid pärast Levtšenko lahkumist kadunud kodumasinad. • Tunnistaja Xxx ütlustega (k 2 tl 1-5, 31-36) on tõendatud, et 26.01.2012.a kella 18.00 paiku Narva linnas Viru tn 3 ühiselamu viiendal korrusel ühisköögis Aleksei Levtšenko provotseeris konflikti tema abikaasa Xxxiga ja lõi teda jalaga näkku. Xxx kukkus põrandale ja Aleksei Levtšenko korduvalt lõi teda jalgadega vastu keha. • Tunnistaja Natalja Hovineni ütlustega (k 2 tl 25-30), kust nähtub, et ta nägi kuidas Aleksei Levtšenko lõi jalaga põrandal lamavat Xxxit. • Isiku ekspertiisiaktiga nr 32 (k 2 tl 44-47) on tõendatud, et Xxxil 28.01.2012.a kell 11.30 Narva Haiglasse saabumise ajal oli nahaalune verevalum parema silma ümbruses. • Kannatanu Xxx ütlustega (k 2 tl 60-65, 87-94) on tõendatud, et 13.06.2012.a kella 03.00 paiku Narva linnas Xxx korteris tal tekkis konflikt oma elukaaslase Aleksei Levtšenkoga ja viimane lõi teda lahtise peopesaga vastu nägu, seejärel tuli tema järel teise tuppa ja samuti lõi teda kaks korda lahtise peopesaga vastu nägu. Samas korteris 13.06.2012.a kella 03.30 paiku uuesti alustatud konflikti käigus Aleksei Levtšenko lõi kruusi veega vastu Xxx pead katki, samuti lõi teda parema käe rusikaga vastu vasakut silma, paiskas teda põrandale ja korduvalt lõi rusikatega ja jalgadega kannatanu keha piirkonda, tekitades Xxx kehavigastusi ja füüsilist valu. • SA Narva Haigla tõendiga (k 2 tl 66), kust nähtub, et Xxxl tuvastati rinnakontusioon, reiekontusioon, pea muude osade pindmine vigastus, küünarvarre muud pindmised vigastused, pealae lahtine haav. • Kahtlustatava Aleksei Levtšenko enda ütlustega (k 1 tl 8-13; k 2 tl 6-11, 74-77). Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud kannatanute, tunnistajate ning süüdistatava enda ütlustega ning samuti dokumentaalsete tõenditega. Subjektiivsest küljest eeldavad KarS §§201 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda. Lüües kannatanuid, teadis Levtšenko, et sellega tekitab ta kannatanutele füüsilist valu ning tervisekahjustusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §§201 ja 121 ettenähtud kuritegude süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, karistuse eesmärke - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-13-9568

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes Levtšenko tegevuses ei esine, KarS 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ning kahetsust. Süüdistatav on toime pannud 3 kuriteoepisoodi. Ta on varem kohtu poolt karistatud vangistusega, sh vägivallaga seotud ning varavastaste kuritegude eest. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üksnes reaalse vangistusega on võimalik mõjutada Levtšenkot edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellega seoses rahaline karistus või üldkasulik töö antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Levtšenko karistus võib olla alla KarS §§121 ja 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonide keskmist määra. Kuna Levtšenkole on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtuistungil süüdistatav võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses sellega kannatanu tsiviilhagi kulub rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.