lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-17198/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-17198/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-17198/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.01.20111-10-17198/16Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.12.20131-10-17198/26Tartu Ringkonnakohus22.01.20141-10-17198/43Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.09.20141-10-17198/83Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-17198

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Leenart Ilvese kaitsja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata ning Leenart Ilvese kaitsja Katrin Jennseni määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaadi abi Katrin Jennsenile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Leenart Ilveselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
4.Leenart Ilvesel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700019090 ja selgitus „Leenart Ilves 1-10-17198 kohtukulud“.
5.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Leenart Ilves on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 19. jaanuari 2011. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaldamisega 6 aasta 1 kuu 28 päeva vangistusega. Karistusaeg algas 29. juulil 2010 ja lõpeb 26. septembril 2016.
2.Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrusega jäeti L. Ilves vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta pani kuriteo toime, sest tal puudus töö ja tema majanduslik olukord oli kehv. L. Ilvesel puudub vabanedes kindel töökoht. Ehkki L. Ilvese ema on valmis poega majanduslikult toetama, ei saa eeldada, et ta suudab katta kõiki poja kulutusi. Seega on olemas oht, et L. Ilves võib majandusliku kasu saamiseks panna toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka see, et ta on kergesti mõjutatav. Varasemad kuriteod on ta toime pannud negatiivse suhtlusringkonna mõjul. Kuigi hetkel L. Ilves kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle, ei ole välistatud, et ta vabanedes taas vanade tuttavatega suhtlema hakkab. L. Ilvesele on varem antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja pani toime uued varavastased kuriteod. 2.2 L. Ilvese kuriteod on olnud seotud ka sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetava sõnul on ta vangistuses sõltuvusprobleemist vabanenud, ent maakohtul vastav veendumus puudub. Vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine võib aga viia uute kuritegude toimepanemiseni. L. Ilvesel on kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta võib rikkuda ka katseajal kohaldatavaid kontrollnõudeid.
3.Maakohtu määruse peale esitas L. Ilvese kaitsja kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3.1 L. Ilves on 26-aastane noor mees, kes on vangistuses viibinud juba üle nelja aasta. See aeg on esmakordselt vangistuses viibiva noore kinnipeetava jaoks küllaldane, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele. L. Ilvese õiguskuulekat käitumist soosiks vangistusest enam see, kui ta vabaneks tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrollile allutamisega. Kindlat töökohta ei ole L. Ilvesel ka pärast karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu selline riskitegur ei saa olla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise aluseks. Riskiteguriks on pigem see, kui kinnipeetav vabaneb pärast karistuse täielikku ärakandmist ilma käitumiskontrollile allutamata. 3.2 L. Ilves on kinnitanud, et ei suhtle enam ega soovi suhelda kriminaalse taustaga isikutega. L. Ilves on korduvalt kinnitanud, et on kuriteod toime pannud tingituna peamiselt nooruse rumalusest ja valedest väärtushinnangutest. Seejuures on oluline, et L. Ilvese varasemad õigusrikkumised ei ole toime pandud sõltuvushaigusest tingituna. L. Ilvese narkootikumide tarvitamine oli seotud eksperimenteerimise sooviga ja sõltuvusest tema puhul rääkida ei saa. Praeguseks ajaks on kantud karistus suunanud ta õiguskuulekale teele. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. L. Ilvese näol on tegu noore inimesega, kel on veel võimalik alustada normaalset elu. Pikaajalise vangistuse ärakandmine võib viia vastupidise tulemuseni – L. Ilves võib pettuda õigussüsteemis ja omandada pikaajalise vanglakogemuse, mis pärsib tema toimetulekut vabaduses. L. Ilves on vanglas omandanud puidupingi operaatori elukutse, et tagada vabaduses normaalset toimetulekut. Seoses distsiplinaarkaristusega selgitab kaitsja,

et L. Ilvese sõnul seisnes rikkumine selles, et ta ei mõõtnud normi järgi välja antavat piima vastavalt korraldusele. Kuna vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole ka vangla ise hinnanud kirjeldatud rikkumist oluliseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on L. Ilvese puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et L. Ilvest ei ole praegu põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Lisaks maakohtu määruses välja toodud uute kuritegude toimepanemise riskiteguritele ei saa L. Ilvese tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel jätta tähelepanuta tema varasemat elukäiku. Ehkki L. Ilves kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud (sh kahel korral KarS § 184 lg 2 p 1 järgi). Kahel korral on tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldust, millest teise ajal pani ta toime uue kuriteo. Seega on L. Ilvese suhtes kohaldatud leebemaid karistusmeetmeid, ent need ei ole end õigustanud. L. Ilves on varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellistel asjaoludel ei ole L. Ilvest positiivselt iseloomustavad asjaolud (eriala omandamine, kindla elukoha olemasolu ja ema materiaalne toetus) piisavad, et õigustada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud veel peaaegu kaks aastat. L. Ilvesel tuleb jätkata karistuse kandmist ja oma käitumisega vangistuses näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud ja suudab käituda seaduskuulekalt. Seejuures tuleb tal hoiduda uutest distsiplinaarkaristustest.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L. Ilvest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.L. Ilvese kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse esitamisele kaks tundi, s.o neli pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 18. juuni 2013. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel L. Ilvese kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.