lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-17198/26

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 22.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-17198/26
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-17198/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.01.20111-10-17198/16Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.12.20131-10-17198/43Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.09.20141-10-17198/49Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.10.20141-10-17198/83Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-17198

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. detsembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu R.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 18. detsembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.R.T tunnistati Harju Maakohtu 19.01.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 suurendati raskeimat karistust ning mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.07.2010 ja lõpp on 26.09.2016. Viru Maakohtu 18.12.2013 määrusega jäeti R.T tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.
Maakohus leidis, et süüdimõistetu R.T ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kinnipeetavat on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest ka esimesel korral karistati teda röövimise eest, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Harju Maakohtu 18.09.2008 otsusega tunnistati R.T süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (esimese raskusastme rahvatervisevastane narkootikumidega seotud kuritegu) ja 392 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 74 sätete kohaldamisega 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, muuhulgas taaskord esimese raskusastme varavastase kuriteo, mistõttu Harju Maakohtu 19.01.2011 kohtuotsusega kuulusid karistuse mõistmisel kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub muuhulgas see, et kinnipeetaval oli nimetatud katseajal probleeme kriminaalhooldusele allumisega, sealhulgas kontrollnõuete täitmisega. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistuste kandmisest tingimuslikud vabastamised ühes käitumiskontrollile allutamisega ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.2 Kuriteod on R.T toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabaduses tal garanteeritud töökoht puudub. Arvestades R.T poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks maakohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades kergesti mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et R.T suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.R.T esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilisele järelevalvele. 3.1 Määruskaebuses rõhutab R.T , et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus ema, venna ja õe näol. Süüdimõistetu on otsustanud loobuda alkoholist ja narkootikumidest, sest kuriteod on toimepandud nimelt neist asjaoludest tingituna. Sõltuvusprobleemidest on ta enda algatusel rääkinud sotsiaaltöötajatega ning kohe vangistuse alguses otsinud vastavat abi. 3.2 R.T juhib tähelepanu, et ta on kolm korda kriminaalkorras karistatud, millest esimesel korral mõisteti talle tingimisi karistus, mille ta läbis edukalt. Praegu kannab ta esimest korda reaalset vangistust ning on nüüdseks aru saanud enda tekitatud füüsilisest ja moraalsest kahjust. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Tema kohusetunnet näitab seegi, et ta vanglas on olnud pidevalt hõivatud töödega. Vabaduses ei näe R.T endal probleemi töökoha leidmisega. 3.3 Enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilisele järelevalvele motiveeriks teda hoiduma suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega ning elama edaspidi õiguskuulekalt. -2-

R.T ei pea tõeseks, et ta on kergesti mõjutatav ega leia, et ta pani toime kuriteod just mõjutatavuse pärast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et R.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on R.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R.T-d ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab R.T puhul esinevaid positiivseid asjaolusid – motivatsioon õiguskuulekaks eluks, tööhõive vanglas, vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid negatiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Nimelt tingivad R.T vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kolmel korral, katseajal uute kuritegude sooritamine) ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimatinimetatu puhul osundab ringkonnakohus, et süüdimõistetu kannab käesoleval ajal vangistust Harju Maakohtu 19.01.2011 otsuse alusel kolme enamohtliku kuriteokoosseisu, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 2 realiseerimise eest. Eeltoodust tuleb järeldada, et R.T puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult R.T-d iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid R.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et R.T-d uleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu R.T määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.