Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista H.J-ilt solidaarselt O.H ́ega ning Raido Helmar ́iga kannatanu XXXkasuks tsiviilhagi summas 500 (viissada) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas.

Asitõendid: • Kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

H.J on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema 18.12.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas Toom-Kuninga, SuurAmeerika ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel staadionil grupis koos Raido Helmar ́i ja O.H ́ega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale XXX , lõi talle ühel korral kehapiirkonda, millest kannatanu maha kukkus ja peksis maaslamavat kannatanut jalgadega keha- ja peapiirkonda, põhjustas XXX füüsilist valu ja koos Raido Helmar ́i ja O.H ́ega võttis XXX ära sularaha summas 500 eurot ning lahkus sündmuskohalt, tekitades kannatanule varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega H.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, s.o KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 31.10.2014.a süüdistatav H.J, kaitsja Kadi Mägi ning ringkonnaprokurör Natalia Miilvee sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 aastase vangistusega. KarS § 73 sätete alusel määrata, et mõistetud vangistusest kantakse kohe ära 3 kuud ning 2 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse osas määrata, et karistus jäetakse osaliselt täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg. 1 alusel karistuse täitmisele pööramise korral palub prokurör arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 04.02.2014.a kuni 05.02.2014.a, s.o 2 päeva ning koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osas lugeda karistuse alguseks 10.10.2014.a. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatavale selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi; süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Samuti on kokkuleppe kohaselt süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha ja menetluskulude väljamõistmine. Süüdistatav H.J tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav H.J selgitas, et 31.10.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, tema (H.J ) ja tema kaitsja Kadi Mägi kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Süüdistatav palus määrata menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ning süüdistatava H.J-i kaitsja Kadi Mägi selgitasid samuti, et nad jäävad 31.10.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde

H.J-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kaitsja palus H.J ́ilt väljamõistetavat sundraha vähendada ning jätta see osaliselt riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et süüdistatava H.J-i poolt KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning süüdistatava H.J `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava H.J-i selgituse ja ringkonnaprokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.J on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb H.J temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 708 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 2 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 31-1-63-05). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.J esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb süüdistatavalt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud

tema õigusvastase käitumisega. Süüdistatav ka ise kinnitas kohtuistungil, et on nõus menetluskulude tasumisega. Küll aga peab kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas H.J raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kohus käesolevas asjas VangS §-is 37 lg.-s 2 sätestatud asjaolusid ei tuvastanud. Lisaks märgib kohus, et reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o 3-kuu vangistuse kandmiselt vabanedes, saab H.J asuda tööle ning kaasneb ka võimalus menetluskulusid tasuda. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi XXX summas 500 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd antud kuriteo panid H.J , Raido Helmar ja O.H toime grupis

on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub H.J-ilt tsiviilhagi summas 500 eurot väljamõistmisele solidaarselt O.H ́ga ning Raido Helmar ́iga.

Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l, tulevad jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 1; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.