Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- 8634 KarS § 257 järgi ja mõistetud karistuseks 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 mõisteti H.A -le liitkaristus, lugedes mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega mõistetud karistusega - 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistusega ja loeti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 31.10.2010.a. Kohtuotsus jõustus 10.11.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2010 .a ja lõpeb 03.12.2014.a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab H.A -le käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 16.10.2014.a. H.A avaldas, et ei soovi, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli. H.A ei ole enda sõnul Eestis elukohta ega toetavaid lähedasi ning ainukeseks võimaluseks peab ta Venemaale teise õe juurde

2 (6)

elama asumist. Karistusjärgsesse käitumiskontrolli suhtub H.A vastumeelselt ning kinnitab, et ei kavatse neid nõudeid täitma hakata. Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, et esinevad seadusest tulenevad eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Korduv karistatus, pikem vangistus ja käitumine vangistuse jooksul näitavad, et isik ei suuda õiguspäraselt käituda ka range järelevalve all. Sõnades on H.A avaldanud soovi muutuda, kuid tegelikult ei ole seda teinud. Prokurör leiab, et H.A-le tuleb panna kohustused, mis hoiaksid teda eemal kuritegevusest. Eelkõige kohustus leida endale töökoht, samuti kindel elukoht, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides, mis tal vanglas läbimata jäid. Sellised kohustused tuleks H.A-le panna, prokuröri arvates, aastaks. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendamata. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt peab isik elama käitumiskontrolli ajal kindlas elukohas ja täitma nõudeid, see eeldab aga elukoha olemasolu, mida H. A ei ole. Kaitsja leiab, et Ringkonnakohtu lahend, milles on isikut kohustatud endale elukohta otsima, ei ole õigusallikas, selleks on Riigikohtu lahendid, Riigikohus oma seisukohta avaldanud ei ole. Kaitsja märgib, et elukoha olemasolu nõue on absoluutne eeldus käitumiskontrolli kohaldamiseks, ennetähtaegse vabastamise puhul on see esmane eeldus. Kaitsja leiab, et KarS § 75 lg 1 p 1 mõte ei ole selles, et kohustada isikut elukohta otsima. H. A ise soovib minna Venemaale, Eestis on tal vaid üks õde ja keegi teda ei toeta. Õega suhtles H.A kuus kuud tagasi ja ei ole garantiid, et õde ta enda juurde võtaks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eeldab isiku valmisolekut ja tahet kontrollnõudeid täita, kuid H.A avaldab vastumeelsust nende osas. Kaitsja leiab, et H.A suhtes ei ole käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kuna tal ei ole Eestis alalist elukohta, seadusest ei tulene kohustust endale elukoht otsida, seega puudub ka KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud esmane eeldus käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kui arvestada H.A soovi asuda elama Venemaale, võib käitumiskontrolli kohaldamine tema taasühiskonnastamist pärssida. Kuivõrd puuduvad eeldused tulenevalt KarS § 75 lg 1 p 1 ja § 871, palub kaitsja jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära H. A ja prokuröri, leiab, et H.A suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et k ohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesolevat karistust kannab H. A Viru Maakohtu 25.10.2012.a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-8634 , millega tunnistati ta süüdi KarS § 257 alusel ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 mõisteti H.A -le liitkaristus, lugedes

3 (6)

mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega mõistetud karistusega- 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistusega ja loeti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-10-16265 tunnistati H.A süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, 05.10.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 31.10 2010.a. Seega on H.A -le kokku liitkaristustena kogumis mõistetud rohkem kui 2-aastane vangistus , muuhulgas on H.A-le mõistetud liitkaristuse koosseisutunnus vägivald, süüdimõistetu on vangistuses viibinud alates 31.10.2010.a ning peaks vabanema 03.12.2014.a. Sell ega on täidetud formaalsed käitumiskontrolli kohaldamiseks.

eeldused H.A

suhtes

karistusjärgse

KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. H.A on varasemalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Vangistuses viibib teist korda. Varem karistatud varguste, väljapressimise, kelmuse ja röövi eest. Käesolevalt on süüdi mõistetud omavoli eest. Korduvalt on H.A sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. H.A -le varasemalt kohaldatud katseajad ei ole õnnestunud. Viru Maakohtu 30.08.2006.a otsusega 1 -06-10329 mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 05.10.2007.a otsusega 1-07-8789 mõistetud liitkaristuse kandmiselt vabastati ta Viru Maakohtu 29.10.2009.a määrusega tingimisi enne tähtaega, kuid pani toime katseajal taas uue kuriteo (Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsus 1-10-16265). Praegune liitkaristus on H.A -le mõistetud enne eelmist kohtuotsust, st 2009-2010.aastal, grupis toime pandud kuritegude eest. Hinnates H.A varasemat elukäiku, leiab kohus, et H.A on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. H.A valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Kohtul on alust arvata, et vabanemise korral võib H.A hakata taas toime panema kuritegusid. Karistuse kandmise jooksul ei ole H.A käitumine olnud kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkorras on H.A viimati karistatud 29.08.2014.a noomitusega, kuna hoidis kambris tablette, mida andis üle oma elukaaslasele pikaajalisel kokkusaamisel. Distsiplinaarrikkumiste tulemusena paigutati H. A Tallinna Vangla 27.06.2014.a käskkirjaga nr 907 Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglast karistuse edasikandmiseks kinnisesse osakonda Tartu Vanglasse. Vangistuse jooksul on H.A käinud 7 klassis, kuid katkestas julgeolekukaalutlustel. H.A alustas programmiga Usk ja teadmine, k uid ei lõpetanud, sest pärast nelja puudumist ei olnud programmis jätkamin e otstarbekas. Seega ei ole käesolevaks ajaks maandatud H. A-st tulenevad riskid ning tema puhul on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, millega hoida ära H.A poolt uute kuritegude toimepanemise risk.

4 (6)

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub H.A elukoht. Enne vangistust elas H.A praeguse abikaasa juures Jõhvis, kuid käsil on lahutus. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt oli nõus H.A-le elukoh a garanteerima tema õde xxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistetu ise väidab, et käesolevalt ei ole õde nõus teda enda juurde võtma ja ta ka ei taha sinna elama asuda. Väidetavalt muud elukohta H.A ei ole. Kohus ei ole veendunud, et tegelikkuses ei ole H. A vabaduses elukohta, selline väide tugineb vaid süüdimõistetu enda ütlustele. Kriminaalhooldaja poolt koostatud materjalidest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxx sellise nõusoleku andnud. Lisaks leiab kohus, et isegi, kui õde on loobunud nõusolekust enda elukoha jagamiseks süüdimõistetuga, ei takista see karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamast. Kuivõrd H.A on vabanemisfondi kogunenud raha, on kohtu hinnangul tal võimalik esialgu endale elamispind üürida. Väidetavalt soovib H.A vabanedes suunduda Venemaale õe juurde ja asuda tööle. Kohtul ei ole olnud võimalik kontrollida H.A võimaliku elukoha olemasolu Venemaal, mistõttu ei pea kohus usutavaks H.A sinna minemist. Kohus on seisukohal, et H. A puuduvad oskused õiguskuulekalt toime tulla ja Venemaale asumine seda ei muuda, kasutada tuleks täiendavaid meetmeid. Ka Venemaal ei ole elu- ja töökoht garanteeritud. Kohus märgib ka seda, et Eestis välja antud halli välismaalase passi omaniku l on Venemaal õigus viibida 90 päeva. H.A avaldas, et kuna tal on Eesti laps ning ka tasumata nõudeid, hakkab ta kindlasti ka Eesti käima. Enda sõnul ei ole H.A vabanedes ka töökohta, puudub igasugune lähedaste toetus. H.A kaks venda ja õde on samuti kriminaalkorras karistatud. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et H.A suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus nõustub kaitsjaga, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel. Kohus, arvestades aga H.A varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja H.A isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole H.A käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on H.A võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja sea dma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada H.A -st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

lg 3 alusel Kohus peab põhjendatuks kohaldada H.A suhtes KarS § 87 karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada H.A resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb H.A täita KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Sellisele seisukohale on jõu dnud Tartu Ringkonnakohtus 31.01.2014.a määruses kriminaalasjas nr 1-10-14829. Kui täidetud on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, on kohtul võimalus määrata H.A täiendav kohustus leida endal kohtu määratud tähtaja jooksul elu - või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. H.A tuleb teda kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 , 8 alusel peab kohus põhjendatuks määrata H.A -le lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Ruslan

5 (6)

H.A karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Lisaks tuleb H. A kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on oluline, et varasemalt on H. A korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuna vangistuse jooksul on läbimata sotsiaalprogrammid, tuleb kriminaalhooldaja äranägemisel ka sotsiaalprogramme läbida. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Menetluskulud H.A karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.10.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas 16.10.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 157,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb H.A-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.