Kohtulahend

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna E.L ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust. E.L on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsuse alusel KrK § 100, § 139 lg 2 p 1,3; § 203 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Viru Maakohtu 14.04.2014 määrusega vabastati E.L vanglast tingimisi enne tähtaega katseajaga 25.04.2014-20.08.2016. KarS § 75 lg1 p1-5 ja lg 2p 2,4,7,8 järgi kohustati E.L’i: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, - asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele, - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, - osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. 18.09.2014 teatas telefonitsi Politsei- ja Piirivalveameti Iisaku piirkonnapolitseinik SxxxLxxx, et kriminaalhooldusalune E.L oli politsei poolt 14.09.2014 õhtul kinni peetud raskes joobes ja viidud xxx vastusest järelpärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurist selgus, et xxx E.L tõukas ja solvas ebatsensuursete sõnadega oma elukaaslast. Elukaaslase poolt välja kutsutud politsei tuvastas E.L indikaatorvahendiga Alcogruant 6020 alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,95 mg/l kohta ning toimetas E.L-i xxx. 25.09.2014 antud seletuses selgitas E.L , et 14.09.2014 olid tal külas elukaaslase Irxxx Kxxxsugulased ning sugulaste keelitamisel jõi E.L alkohoolset jooki Martinit. Peale seda õhtul kella 22.00 ajal sõitsid elukaaslane ja tema sugulased xxxi. Kuna E.L ja Ixxxe Kxxx tunnevad üksteist alles ca neli kuud, siis hakkas IxxxKxxx kartma joobes E.L-i ja ei soovinud tema kaasa tulemist Jõhvi. Ixxx Kxxx sõitis koos sugulastega autoga xxx. E.L kutsus oma venna autojuhiks ja sõitis Ixxx Kxxxe järgi. xxx xxähes, et E.L jälitab teda, kutsus välja politsei, kes viis alkoholijoobes E.L kainenema. Samas seletuses selgitab E.L, et oli teadlik kohustusest mitte tarvitada katseajal alkoholi. 29.09.2014 pöördus E.L Narvas psühhiaatri vastuvõtule ning lasi teha endale alkoholi vastase süsti xxxheks aastaks. Karistusregistri andmetel on E.L katseajal sooritanud kaks väärtegu: 02.07.2014 LS 2011 § 239 lg 1 p 1 ja 20.08.2014 LS 2011 § 227 lg 2 alusel.

2(4)

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. Prokurör nõustus kriminaalhooldaja arvamusega. E.L selgitas, et tõepoolest on tarvitanud alkoholi koos elukaaslasega ja tema sugulastega, kuid see oli vaid üks kord. Elukaaslasel on vahest paanikahood. Tema ise ei ole oma käitumisega andnud mingit alust elukaaslase politseisse pöördumiseks. Käib praegu tööl, võttis xxx ostmiseks elukaaslasega koos kaheks aastaks. Tunnistab, et peale vabanemist 2014.a aprillis pani toime kolm liiklusalast väärtegu – ei olnud kinnitatud turvavöö, kahel korral ületas kiirust. Kõik trahvid on tasutud. Tegi nüüd endale xx. Elukaaslasega sai tuttavaks 5.05.2014, koos hakkasid elama alates juunist. Palus jätta ta vabadusse ning mitte pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leidis, et E.L-ile tuleb anda veel üks võimalus. See rikkumine oli ühekordne. Nüüdseks isik on teinud endale alkoholivastase süsti, mis välistab edaspidises selliste juhtumite kordamist. E.L on olemas töökoht, pere, plaanis soetada lapsi. Mitte alati ei pea kohus rahuldama kriminaalhooldusametniku ettekannet. Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvad seadusemuudatused seda kinnitavad. Ei ole alust saata E.L tagasi vanglasse, seda enam arvestades vangalte ülerahvustatust. Isik on korraldanud oma elu, käib tööl. Kui praegu saata tagasi vanglasse siis muutub see kõik tühiseks. Laen jääb ka tagastamata. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kaitsja esitas istungil dokumentaalsed tõendid: - iseloomustus xxx, millest nähtuvalt on E.L hea spetsialist, rahulik ja tasakaalukas töötaja, kelle puudumine võib negatiivselt mõjutada töö kvaliteeti. - Ixxx Kxxx 23.10.2014 avalduse, milles ta kinnitab, et tema suhted E.L-iga on väga head ning politseid ta kutsus välja, kuna sattus paanikasse. E.L pole talle midagi halba teinud. Vastupidi, on alati teda aidanud moraalselt ja materiaalselt ning neil on plaanis tulevikus pere loomine ja laste saamine. - xxxNxxxavaldus, milles ta kinnitab, et E.L on abistanud teda, viinud oma autoga haiglasse xxx kui ta neelas kogemata herilase alla. Avaldusele on lisatud tõend xx ravil viibimise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud toimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 3(4)

Kriminaalhooldusametnik palub pöörata täitmisele E.L ́ile mõistetud ja kandmata jäänud karistus, kuna tegu on tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastatud kriminaalhooldusalusega, kes on rikkunud kohtu määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi katseajal. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud. E.L-i ei eita rikkumist ning seda tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 8), mille kohaselt tuvastati E.L alkoholijoove 0,95 mg/l, mis pole sugugi kerge alkoholijoove. Samuti nähtub E.L-i kainenemisele toimetamise protokollist (tl 6), et ta paigutati kainenemisele teist isikut ähvardava vahetu olulise ohu tõrjumiseks, ta solvas ebatsensuursete sõnadega elukaaslast ning tõukas teda. Samuti võtab kohus antud määruse tegemisel arvesse, et lühikese ajavahemiku jooksul peale vangistusest vabanemist 2014.a aprilli lõpus pani E.L toime mitu väärtegu ehk jätkas tingimisi ennetähtaega vabastamisel õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtu seisukohalt ei ole piisavad E.L-i kinnitused ja meditsiiniasutuses tehtud alkoholivastane süst „xxx, kuna kriminaalhooldusaluse kohustused ja alkoholi tarvitamise keeld oli talle eelnevalt selgitatud ning ta pidi neid täitma kohe peale vangistusest vabanemist. Kohus hindab positiivselt, et E.L on asunud tööle ning võtab arvesse tööandjalt esitatud positiivset iseloomustust, kuid kohtu arvates ei välista need asjaolud karistuse täitmisele pööramist. Kohus võtab määruse tegemisel arvesse ka Ixxx xxxavalduse, kuid arvestades E.L-i ja Ixxx Kxxxsuhete lühiajalist iseloomu (said tuttavaks xxx) ei välista ka see asjaolu kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamist. Samuti ei välista ärakandmata karistuse täitmisele pööramist nende poolt ühiselt võetud laen. Varaliste kohustuste võtmisel ning majanduslikke otsustuste tegemisel pidid E.L ja I. Kxxx arvestama sellega, et käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumisel võidakse pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei takistanud I. Kxx sellele, et E.L tarvitaks alkoholi ning tegi seda (süüdimõistetu seletuste järgi – t.l 10) temaga koos. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole täitnud eesmärki ning KarS § 76 lg 5 alusel tuleb E.L-ile mõistetud ärakandmata karistus - vangistus 2 aastat 3 kuud 25 päeva täitmisele pöörata.

Kohtunik Deniss Minzatov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.