Kriminaalasi nr.1-14-6250
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Jätta Gennadi Aleksandrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada Gennadi Aleksandrovile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Gennadi Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gennadi Aleksandrov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.08.2014 kohtuotsustega KarS § 121 järgi ja karistatud 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu 19.08.2007 otsusega KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 27.08.2005 ja karistuse kandmise lõpp 27.09.2015. Kinnipidamisasutuses Gennadi Aleksandrovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas elukaaslasega aadressil xxx. Rahvastikuregistri andmetel on sealt alates 2006.a. välja kirjutatud. Sündinud Eestis, määratlemata kodakondsusega, kehtiv elamisluba puudub. Täitis 05.06.2014 elamisloa taotluse, mida PPA-sse ei edastatud, kuna kinnipeetav keeldus pildistamisest. Vabanemisel puudub kindel elukoht. Kinnipeetaval on keskharidus. Alates 11.08.2014 käib xxx Ametlikult töötanud xxx. Viimasel aastal enne vangistust ei töötanud, väidetavalt vanuse tõttu.xxx, seega vabanedes pensionär. Võimalusel soovib lisaks tegeleda juhutöödega. Vanglas töötas xx tööl keeldunud. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.
Eelmine kuritegu (mõrv) on toime pandud alkoholijoobes. Isiku sõnul tarvitas alkoholi umbes 1x nädalas, peamiselt viina. Probleemi ei taju. Sotsiaalprogrammis osaleda ei soovi. Väärteokorras 1x karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel. G. Aleksandrov on kriminaalkorras karistatud teist kordaral. Mõlemal korral karistuseks mõistetud vangistus. Viimane isikuvastane kuritegu on toime pandud vangistuses olles kaaskinnipeetava vastu (kehaline väärkohtlemine). Eelmine kuritegu, mille eest mõisteti ka vanglakaristus 10 aastat oli raske isikuvastane kuritegu - mõrv. Vangistuses ei ole huvitatud osalema taasühiskonnastavates tegevustes. 07.09.2011 suunatud sotsiaalabiprogrammi, kuid isik keeldus programmis osalemast, ei tunnista probleeme. Vestlused programmides osalemiseks ei ole tulemusi andnud, isik ei tunnista probleeme. Ennetähtaegsesse vabanemisse suhtub negatiivselt, võrdleb seda vangistusega, kus on kõik piiratud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13% Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht ning tal ei ole ühtegi isikut, kes on valmis vajadusel teda toetama. Rahvastikuregistri andmetel on Gennadi Aleksandrov lahutatud, suhete alla on märgitud kinnipeetava täiskasvanud lapsed. Gennadi Aleksandrovile ei ole vabanemisel töökohta garanteeritud. Prokurör Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdemõistetul ei ole sotsiaalset toetavat võrgustikku, samuti puudub isikut tõendav dokument. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse ja kaaskodanike turvatundesse. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Gennadi Aleksandrov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Gennadi Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Gennadi Aleksandrovi isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Andrey Buldakov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.
Gennadi Aleksandrov on kriminaalkorras karistatud 2 korda (isikuvastaste kuritegude eest sh mõrv), vanglakaristust kannab esimest korda. Vaatamata varasemale karistustele (1 astme kuriteo eest) paranemise teele ei asunud ning vangistuses jätkas kuritegude toimepanemist pannes vangistuses toime uue isikuvastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline vabaduses käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab liitkaristust - pikaajalist vanglakaristust raske sh 1 astme isikuvastase kuriteo eest, mis tõi kaasa isiku surma. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollinõuete täitmist ja väsitab käitumiskontrolli teostamist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Gennadi Aleksandrovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale seda kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KarS § 114 p 1 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades Gennadi Aleksandrovi poolt toimepandud kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Gennadi Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Aleksandrovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.