Kohtulahend

K.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6220 KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistus Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1017104 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha K.F poolt Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 kuud vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast 9 kuu vangistuse osas on ja jääb K.F tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses määratud tingimustel ja tähtajaks. Ülejäänud osas, s.o 4 kuud vangistust, ei pöörata karistust täitmisele, kui K.F 2 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh elab alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxa. KarS § 75 lg 2 p 7 ja 8 alusel kohustati K.F käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel ja mitte suhtlema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Käitumiskontrolli teostamiseks määrati K.F Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 08.05.2013.a Riigikohtu määrusega. Tartu Maakohtu 23.10.2013.a kohtumäärusega määrati K.F-ile KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtumäärus jõustus 29.01.2014.a. 22.11.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande K.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus leidis, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus K.F karistuse täitmisele pööramiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna isiku ei pruukinud olla teadlik nimetatud kohustuse määramisest enne kui ta 13.11.2013.a kriminaalhooldaja juurde pöördus. 30.06.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Irina Anniko kohtule erakorralise ettekande K.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik eirab tahtlikult talle määratud kohustust mitte tarbida alkoholi. Ettekande kohaselt kontrolliti K.F alkoholijoovet 10.06.2014.a kell 20:17 ja tuvastati joove 1,02mg/L ning 14.06.2014.a kell 00:55 ja tuvastati joove 2,0 mg/L. Kirjalikus seletuses isik kirjutas, et ei oska seletada midagi. Kriminaalhooldusametnik omab informatsiooni, et alkoholi tarvitanuna muutub K.F agressiivseks ja kasutab endise abikaasa ja ühiste laste suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Vägivallajuhtumeid dokumentaalselt fikseeritud ei ole. Hooldusalusega toimunud kohtumistel on K.F avaldanud, et ta ei hakka tahtlikult täitma teiste poolt peale surutud tegevusi ja käitub vastavalt enda tahtele ja soovile. Samuti on isik loobunud võimalusest läbida individuaalselt sotsiaalabiprogramm ja leiab, et alkoholiga tal probleemi ei ole. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata K.F-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna isik käitub kriminaalhooldust takistavalt. 26.08.2014.a kohtuistungil taotles K.F endale kaitsja määramist, kuna ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma ja küsimuseks on isikult vabaduse võtmine. Kohus rahuldas K.F

taotluse kaitsja määramiseks riigi õigusabi korras. Kohus lükkas asja arutamise edasi, uus kohtuistungi aeg määrati 08. september 2014. a kell 11.00. 08.09.2014.a istungile K.F ei ilmunud, kohus kohaldas K.F suhtes tõkendina vahistamist. K.F peeti kinni 11.09.2014.a. 02.10.2014.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti K.F tõkend muutmata. 07.10.2014.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata K.F-ile mõistetud karistusest 4 kuud vangist täitmisele. Käesolevalt on kriminaalhoolduse perioodil esitatud kolmanda erakorralise ettekandega, kuna süüdimõistetu ei ole koostöövalmis ning ei ole nõuetekohaselt täitnud talle pandud kohustusi. Varasemate rikkumiste osas on kohus võtnud seisukoha ja määranud K.F-ile kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ametniku selgitusest kohtule nähtub, et K.F on peale KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustuse kohta tehtud kohtumääruse jõustumist rikkunud lisakohustust kahel korral – rikkumised on fikseeritud mõlemal korral indikaatorvahendi kasutamise protokollis (protokollid 10.06.2014.a – joove 1,02 mg/l ja 14.06.2014.a – joove 2,0 mg/l). Lisaks on süüdimõistetu kahel korral jätnud registreerimiskohustuse nõuetekohaselt täitmata, mille kohta on võetud seletus. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on K.F kahel korral katseaja jooksul pannud toime väärteo. K.F ei ole kriminaalhoolduse perioodil olnud koostöövalmis, käitunud kriminaalhooldus takistavalt, rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi ning pannud toime õiguserikkumisi, mistõttu jääb kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde. Süüdimõistetu ise leidis, et katseaeg on kulgenud probleemideta. Ta ei ole keeldunud sotsiaalprogrammis osalemisest, vaid ilmselt lihtsalt ei saanud sellest aru, mida talt nõuti. Nüüd on ta valmis programmis osalema ja arvab, et see võiks isegi huvitav olla. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist süüdimõistetu eitab. Ta ei näe põhjust, miks talle üldse selline lisakohustus määrati, kuna mõõdukas alkoholi tarvitamine on kasulik ja pikendab eluiga. K.F avaldas, et võib-olla on üldse alkoholi tarvitamine aidanud tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kas üldse ja millest võis kriminaalhooldaja poolt märgitud kordadel tal joove olla tekkinud, ei oska K.F öelda. Ta selgitab, et on kindlasti katseaja perioodil joonud erinevaid asju (näiteks vett ja karastusjooke, mida poes müüakse ka enne ja pärast kella 10), kuid ta ei mäleta, mida konkreetselt. Ta on võtnud ka erinevaid valu vaigistavaid preparaate ja pole teada, kas ka need võivad joovet tekitada. Kriminaalhooldus on süüdimõistetu arvates eesmärgi täitnud, kuna uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldust võiks jätkata. Süüdimõistetu ei ole pannud katseajal toime uut kuritegu, ta on sõbralik, ka loomasõbralik. Kaitsja arvates on tegemist inimesega keda võib usaldada. K.F on saanud käesolevaks ajaks aru lisakohustusest ja lubanud seda katseajal mitte ja edaspidiselt vaid mõõdukalt tarvitada. Kaitsja leiab, et süüdimõistetul ei ole probleeme alkoholiga ja vajadusel on ta nõus ilmselt minema ka ravile ning sellise kohustuse võiks kohus ka panna.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et ettepanek K.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on esitanud K.F suhtes erakorralise ettekande, milles on pidanud vajalikuks pöörata isikule mõistetud karistus täitmisele, kuna ta rikub tahtlikult talle Tartu

Maakohtu 23.10.2013.a kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on K.F katseaja jooksul korduvalt rikkunud erinevaid kohustusi. Käesolevalt menetletakse teistkordselt tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet seoses lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumisega. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkumine võimalik ning karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu ei tee koostööd, rikub teadlikult talle määratud kohustusi ja käitub kriminaalhooldust takistavalt. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on süüdimõistetu alkoholi tarvitanuna vägivaldne ja rikub teiste isikute rahu. Kohus leiab, et K.F käitumine kogu katseajal näitab isiku ükskõiksest suhtumist nii õiguskorda kui ka temale määratud kohustustesse ja karistusse. Isik rikkus esmalt temale määratud lisakohustust läbida sotsiaalabiprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Kriminaalhooldaja pidas vajalikuks K.F läbida „Eluviisitreening“, mis käsitleb isiku probleemkäitumise harjumuste analüüsi ning muutuste esile kutsumist. Siis leidis kriminaalhooldaja, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik ja kriminaalhooldust võiks jätkata täiendava lisakohustuse määramisega. Kohus nõustus kriminaalhooldajaga määrates süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 1 tuleneva lisakohustuse lähtudes muuhulgas ka asjaolust, et alkoholi tarvitamine on olnud K.F kuritegude toimepanemist mõjutavaks teguriks ning takistanud ka tema suhtes läbiviidavat kriminaalhooldust. K.F on temale määratud täiendavat lisakohustust korduvalt rikkunud. Esmalt 12.11.2013.a ja 13.11.2013.a, mille kohta koostati ka erakorraline ettekanne, kuid karistust ei pööratud täitmisele, kuna K.F ei pruukinud sellisest lisakohustusest teadlik olla (isik ei võta dokumente vastu). Küll aga oli ta sellest teadlik järgnevate rikkumiste ajal 10.06.2014.a ja 14.06.2014.a, mille kohta on ka käesolev erakorraline ettekanne koostatud. Süüdimõistetule oli korduvalt selgitatud kohustuste täitmise vajalikkust ning täitmata jätmisega seonduvaid tagajärgi – teiste hulgas tegi seda ka ringkonnakohus oma 06.12.2013.a määruses. Ringkonnakohus on muuhulgas märkinud, et kuivõrd kohus on süüdimõistetule tulenevalt tema isikust ja toimepandud kuritegudest õigustatult pidanud vajalikuks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu kehtestamist, on K.F-ile sisuliselt antud valik, kas täita kohtu poolt määratud lisakohustust või alkoholi edasi tarvitades riskida talle määratud karistuse – vangistuse - täitmisele pööramisega. K.F on jonnaka järjekindlusega jätkanud talle määratud kohustuste rikkumist, leides selleks erinevaid põhjendusi. Tõsiselt võetav ei ole süüdimõistetu ega ka tema kaitsja väide, et juhul kui joove esines, võis see olla tekitatud karastusjookidest või erinevatest medikamentidest (näiteks alkoholi baasil valmistatud ravimitest). K.F on mõõdetud väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,2 mg/l ja 2,0 mg/l, mis on sellised määrad, mis ei saa olla põhjustatud alkoholi juhuslikust või teadmatusest tarvitamisest (näiteks minimaalse alkoholisisaldusega karastusjoogid või ravimid). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek K.F-ile Tartu Maakohtu 07.12.2012.a mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. K.F-ile mõisteti 07.12.2012.a kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha K.F poolt Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuse alusel osaliselt kantud karistus, s.o 3 kuud vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse kandmata osaks jäi 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud liitkaristusest 9 kuu vangistuse osas jäi K.F tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses määratud tingimustel ja tähtajaks, s.o kaheks aastaks. Ülejäänud vangistuse, s.o 4 kuu osas määrati, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui K.F 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu

Maakohtu 23.10.2013.a määrati K.F-ile KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega käesoleva erakorralise ettekande aluseks olevad rikkumised on toime pandud ajal, kui 03.02.2012.a Harju Maakohtu otsusega määratud tingimustel katseaeg oli lõppenud (katseaja viimane päev 02.02.2013.a). Seega tuleb täitmisele pöörata liitkaristuse see osa, mille kandmisest K.F oli vabastatud 07.12.2012.a Tartu Maakohtu otsusega määratud tingimustel ja korras, s.o 4 kuud vangistust.

MENETLUSKULUD

K.F suhtes esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja on esitanud maakohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määramiseks kahel korral: osalemine 08.09.2014.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimunud kohtuistungil tasu koos käibemaksuga summas 153,60 eurot ja osalemine 07.10.2014.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimunud kohtuistungil tasu koos käibemaksuga summas 88,80 eurot. Kohus on mõlemal korral leidnud, et esitatud taotlused on põhjendanud ja määranud nimetatud summad kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks. Kokku on hüvitamisele kuuluv summa 242,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb K.F-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.