Kriminaalasi nr 1-11-6220
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2013. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-6220
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo
Taotlus
erakorraline ettekanne H.P kohta
Süüdimõistetu
H.P isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata H.P-le Tartu Maakohtu 07.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6220 määratud käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Maakohtu 07.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6220 tunnistati H.P süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistuse Harju Maakohtu 03.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17104 mõistetud karistusega ning mõistis H.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha H.P poolt Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistuse ja luges liitkaristuse ärakandmata osaks 1 aasta ja 1 kuud vangistust. Kohtuotsusega määrati, et mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast 9 kuu vangistuse osas H.P on ja jääb tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses kriminaalasjas nr 1-10-17104 määratud tingimustel ja tähtajaks ning ülejäänud osa H.P liitkaristuse ärakandmata osast, s.o 4 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui H.P kahe aasta jooksul ei pane toime uut
1 (3)
tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras H.P-le KarS § 75 lg 2 alusel täiendavalt kohustuse käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel ja kohustuse käitumiskontrolli perioodil mitte suhtlema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuotsus jõustus 08.05.2013. a. 02.10.2013. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande H.P kohta. Kriminaalhooldusametnik taotles, et kohus määraks H.P-le käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu temale kohtuotsusega pandud kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel. Kriminaalhooldaja pidas vajalikuks suunata hooldusalune sotsiaalabiprogrammi "Eluviisitreening". 28.08.2013. a ilmus H.P kriminaalhooldaja vastuvõtule, kus tal tuvastati alkoholijoove 1.517 mg/L. Kuna hooldusalune on väitnud, et ka toime pandud kuriteo soodusfaktoriks oli eelnevalt tarvitatud alkohol siis pidas kriminaalhooldaja vajalikuks H.P osalemist programmis "Eluviisitreening". Eluviisitreening käsitleb isiku probleemkäitumise (alkoholi tarbimise) harjumuste analüüsi ning muutuste esile kutsumisega. H.P on keeldunud täitmast sotsiaalabiprogrammi läbiviimisega kaasnevaid kirjalikke töölehti, mistõttu ei ole võimalik sotsiaalabiprogrammi läbi viia. Oma seletuses põhjendab H.P töölehtede täitmata jätmist sellega, et ta ei julge neid töölehti täita kuna neid võidakse tema vastu kasutada. Kuna kriminaalhoolduse käigus on H.P-ga esinenud kriminaalhooldust takistavaid asjaolusid (alkoholijoobes olles vastuvõtule ilmumine), siis peab kriminaalhooldaja otstarbekaks määrata süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Alkoholi tarvitamise keeld ei nõua H.P-lt töölehtede ja muude kirjalike tööde tegemist.
Kohus leiab, et esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 07.12.2012.a kohtuotsusest nähtub, et H.P-le lisakohustust määrates leidis kohus, et kuigi prokurör taotles ka siis alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu kohaldamist, siis konkreetset isikut ja tema poolt toimepandut arvestades pidas kohus efektiivsemaks määrata H.P-le kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, kus muuhulgas tegeletakse alkoholi liigse tarvitamise probleemidega. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal nähtus, et naabritega ebaviisakas ja teisi tülitav suhtlemine ei ole H.P olnud esimene kord ja tingitud ainult alkoholi tarvitamisest, pidas kohus sotsiaalabiprogrammi läbimist tõhusamaks ja nägi seda võimalusena abistamaks süüdistataval viia oma käitumist kooskõlla ühiskonnas aktsepteeritavate normide ja tavadega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et H.P on rikkunud temale kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust – osaleda sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel (ta on sellest keeldunud) ja on käitunud kriminaalhooldust takistavalt ilmudes ametniku vastuvõtule olles alkoholijoobes. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et alkoholi tarvitamine on süüdimõistetul jätkuvalt probleemiks õiguskuuleka käitumisega kohanemisel ja tal puudub tahe tegeleda võimalike 2 (3)
uute rikkumiste toimepanemist soodustavate riskide maandamisega kohtu poolt varem määratud leebemal viisil, s.o sotsiaalprogrammis osaledes. Lisaks on see takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Vangistuse täitmisele pööramiseks kriminaalhooldusametnik ei ole käesolevalt ettepanekut teinud, vaid on leidnud, et kriminaalhooldust võiks jätkata määrates H.P-le täiendava, s.o KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu keeldub talle varem kohtuotsusega määratud kohustuse täitmisest põhjendusel, et selle täitmisel isiklike andmete avaldamine võiks tema huve hilisemalt kahjustada, on põhjendatud enne vangistuse täitmisele pööramise otsustamist kaaluda, kas võiks olla mõni muu kohustus, mis võimaldaks süüdimõistetu käitumis riske maandada. Kuna alkoholi tarvitamine on olnud H.P poolt kuritegude toimepanemisel üheks mõjutavaks asjaoluks ning on käesolevalt ka kriminaalhooldust takistav, siis kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustus käitumiskontrolli ajal süüdimõistetule alkoholi ja narkootikume tarvitamise keelamine on igati põhjendatud. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 ja § 432. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.