Kohtulahend

10.09., 11.09., 12.09. ja 30.09.2014, avalikul kohtuistungil

Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319, § 341, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, § 179

O T S U S T A S:

VEIKO LÕOMETS süüdi tunnistada KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisesja karistuseks mõista 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.07.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud, ärakandmata karistus 1 aasta vangistust, mõistes Veiko Lõometsale lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 18.08.2013, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Tõkend – vahistamine - jätta Veiko Lõometsa suhtes muutmata. KALLE RÄÄK süüdi tunnistada KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1 ja § 121 järgi mõistetud, ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud vangistust, mõistes Kalle Räägule lõplikuks karistuseks 9 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 18.08.2013, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Tõkend – vahistamine - jätta Kalle Räägu suhtes muutmata. Menetluskulud Välja mõista Veiko Lõometsaltmenetluskulu riigituludesse:

- 887,50 eurot sundraha - 1,00 eurot toimiku paljundamise kulu - 247,20 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest - 2073,60 eurot kaitsetasu adv. Arri Tooming poolt õigusabi osutamise eest - 136,50 surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus - 2678,00 eurot DNA ekspertiisi maksumus Välja mõista Kalle Räägultmenetluskulu riigituludesse: - 887,50 eurot sundraha - 1,00 eurot toimiku paljundamise kulu -270,00 eurot kaitsetasu adv. Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest - 136,50 surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus - 2678,00 eurot DNA ekspertiisi maksumus Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida selgitus „nimi, 1-14-535, menetluskulu“ Veiko Lõometsa viitenumber 99914700020445 Kalle Räägu viitenumber 99914700020461 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 2073,60 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Arri Toominga poolt süüdistatav Veiko Lõometsa kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Tsiviilhagi Kannatanu L A poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada, mõistes Veiko Lõometsalt ja Kalle Räägult solidaarselt L A kasuks 897,80 eurot (a/arve xxxx) varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi katteks. Asitõendid ja kriminaalasjas ära võetud esemed Kohtuotsuse jõustumisel,KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel: - L A tagastada Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuv R A mobiiltelefon Nokia (pakend 3); - Veiko Lõometsale tagastada Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad botased Axis Puma; - Kalle Räägule tagastada Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuv, temale kuuluv sularaha 2,89 eurot ja kilevest CROSS CATCH. Kohtuotsuse jõustumisel, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, hävitada Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: dressipluus, botased Norn, põõsaoksad, kaks Laua Viina pudelit, V. Lõometsa musta värvi teksapüksid, valge T-särk, hall kapuutsiga pusa, valged botasepaelad, musta värvi püksid, mobiiltelefoni kott Bugatti, 4 sigaretisüütajat, RakvereTallinna bussiaegade väljatrükk, usulise sisuga rebitud leht, mobiiltelefon Samsung GTE1200M, mobiiltelefon myPhone 3010 classic SIM kaardiga xxxx, sularaha 2,89 € (1 s, 9x2s, ,4x5s, 10s, 2x20s, 1x 2E), kollane T-särk, valge nokamüts, musta värvi juuksekumm,

taskurätik, nuga kirjaga „manfeng“ teral, rahakott, tumesinised dressipüksid, kaks 2-liitrist tühja õlle „Walter“ pudelit.

Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 23.10.2014 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 28.10.2014,

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUS

Veiko Lõometsa süüdistatakse selles, et tema 17.08.2013 ajavahemikus kella 21.30st kuni kella 22.30ni xxxx ja xxxx tänavate vahelises pargis peksis koos Kalle Rääguga R A rusikate ja jalgadega kehasse, näkku ja pähe, tekitades R. A ulatuslikud kehavigastused, millistest surma põhjustas aju-kolju kinnine tömp trauma nahaaluste verevalumite, marrastuste, põrutushaavadega mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, kõvakelmealuse verevalumiga parema kuklasagara piirkonnas, pehmekelmealuste verevalumitega parema kuklasagara ja vasaku oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Seega Veiko Lõomets, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalle Rääku süüdistatakse selles, et tema 17.08.2013 ajavahemikus kella 21.30st kuni kella 22.30ni xxxx ja xxxx tänavate vahelises pargis peksis koos Veiko Lõometsaga R A rusikate ja jalgadega kehasse, näkku ja pähe, tekitades R. A ulatuslikud kehavigastused, millistest surma põhjustas aju-kolju kinnine tömp trauma nahaaluste verevalumite, marrastuste, põrutushaavadega mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, kõvakelmealuse verevalumiga parema kuklasagara piirkonnas, pehmekelmealuste verevalumitega parema kuklasagara ja vasaku oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Seega Kalle Rääk, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD

TÕENDID

Süüdistatavad Veiko Lõomets ja Kalle Rääk avaldasid, et süüdistus on neile arusaadav, kuid süüdi nad end süüdi ei tunnistanud. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistaja T E andis ütlusi, et 18.08.2013, hommikul kella 4.50 paiku, tehes oma tavapärast kojamehetööd, juhtus ta nn venelaste ausamba juures pargis nägema maas lamavat meest, imestades, et väga jahe ilm ja inimene nii purjus, pikad püksid ka all. Sõitis jalgrattaga EIX-i tankla juurde, kus teadis sageli politseipatrulli olevat, ja

oligi. Rääkis politseile, mida nägi, ja politsei sõitis kohale. Ise läks ka selle mehe juurde tagasi, andis politseile oma andmed ja lahkus. Mingit muud liikumist sel kellaajal ta ei näinud. Kiirabi käis kohal ja tuvastas, et mees on surnud. Tunnistaja, politseinik D D andis ütlusi, et 17.08.2013 peale kella 22 said nad paarimehega juhtimiskeskuselt teate, et xxxx nn ausambamäel toimub kaklus. Kohapeal nägid kõnnitee ääres noori tütarlapsi, kes juhatasid, kus kaklus pidi toimuma. Midagi täpsemalt ta tüdrukutelt ei küsinud. Osutatud kohas viibis kolm meest, kelle vahel mingit rüselust polnud. Näha oli, et nad on alkoholijoobes. Kõrval oli liitrine õllepudel Walter. Mingeid nähtavaid vigastusi kellelegi ei olnud. Isikud tuvastati, nad olid adekvaatsed, ei tuikunud ja kainenema toimetamist ei vajanud, väitsid, et lähevad koju ja neil lubati lahkuda. Mehed võtsid oma pudeli ja hakkasid liikuma xxxxi tänava poole. Järgmine kokkupuude nendega oli järgmisel hommikul kella 5 paiku, kui nende poole pöördus kirikupargi koristaja ja teatas, et nägi ausamba juures lamavat meest. Sinna kohale minnes oli see meesterahvas kõhuli asendis, ülakeha paljas, särk oli tõmmatud ülespoole, püksid olid maas jalgade poole, eemal lebas valge nokamüts. Näha olid lohistamisjäljed, mis viisid heki juurde. Kiirabi tuvastas meesterahva surma. Mütsi järgi meenus üks isikutest, kes eelmisel õhtul oli samas lähedal fikseeritud, ning kui leiti dokumendid, siis oli selge, et tegemist on ühe mehega samast seltskonnast. Täiesti juhuslikult xxxx tänavat kontrollides hakkas silma ühe maja katkine aken ja üks naine vaatas kardina tagant. Huvitudes, et mis juhtus, ilmus sinna naisterahva juurde üks meesterahvas, sama, kes oli eelmisel õhtul ausambamäel olnud. Kontrollimisel selgus, et majas olid mõlemad mehed, kes eelmisel õhtul said fikseeritud. Ühel oli silmaalune paistes. Õhtul seda vigastust veel polnud. Üks meestest oli riides, aga teine mitte, ja see teine hakkas otsima oma riideid. Naine ütles, et pani püksid pessu. Need püksid võeti politseisse kaasa. Tunnistaja, politseinik T L, seletas, et 18.08.2013 oli ta politseitöötajana tööl ja hommikul enne kella 6 said teiselt patrullekipaažilt info, et xxxx tänava pargis on leitud mehe surnukeha. Sinna jõudes oli kohal teine ekipaaž koosseisus D. D ja A. S ning kiirabi. Punase kattega kõnniteel oli kõhuli asendis mehe surnukeha, särk oli rinnuni üles rullunud ning püksid allapoole põlvi vajunud või rullunud. Lohistamisjäljed olid teel ilusti näha. Mingil hetkel teatas D. D, et vaja on minna xxxx tänavale, kuna D. D tundis hukkunus ära isiku, kes eelmisel õhtul oli kakelnud ning kelle kaaslased võisid olla xxxx tänaval majas nr xxxx. Viidatud aadressil avas ukse vanem naisterahvas ja majas tundiski D. D ära õhtul kakelnud kaks meest. Üheks osutus Veiko Lõomets, kellelt küsiti riideid, mis tal õhtul seljas olid olnud. Riided andis välja vanem naisterahvas – püksid olid tolmused ja näha oli verelaike. Need võeti politseijaoskonda kaasa ja V. Lõomets toimetati samuti politseisse. Lõometsal oli ühe silma all mingi vigastus, see oli paistes. Tunnistaja A S andis kohtus kolleegide, politseinike D. D ja T. L ütlustega kattuvaid ütlusi, seletades, et 17.08.2013 peale kella 22 said nad paarimehega juhtimiskeskuselt teate, et xxxx nn ausambamäel toimub kaklus. Kohapeal nägid tütarlapsi, kes juhatasid, kus kaklus pidi toimuma. Osutatud kohas viibis kolm meest, kelle vahel mingit rüselust polnud. Küsisid nende käest, et mis toimub, üks noormeestest siis ütles, et tüli tekkis sellest, et üks nendest hakkas noortele tüdrukutele, kes istusid eemal mänguplatsil ligi ajama. Siis nemad läksid vahele ja tõmbasid ta tagasi. Sellest tekkis siis ilmselt rüselus. Küsisid selle noormehe käest et kas tal on mingit pretensioone või soovib ta koju minna või tahab ta avaldust teha. Ütles, et ei, nemad on vanad sõbrad, tuttavad. Küsisid mehe käest, et kas ta tunneb ennast kannatanuna või tahab sealt ära minna? Üks teine nendest isikutest ütles, et ei ta võtab kõik endaga kaasa, et elan seal ligidal. Sellega nagu asi piirdus. Hiljem, hommikul vara, kui patrullisid xxxx parkimisplatsil, tuli koristaja ja ütles, et ausamba juures mingi mees on pikali. Tema ütles, et ei julenud ligi minna, et tuli meile ütlema. Läksid kohapeale ja seal oli poolenisti muru peale lohistatud

surnukeha. Üleni verine oli. Ilmselt riiete järgi tundsid ära sama noormees, kes oli seal tikkus ligi neile tüdrukutele. Edasi D.D läks siis mööda xxxx tänavat ümber staadioni, siis tuli see xxxx tänav. Sealt läks nagu xxxx tänava poole. Sealt ta avastas, et ühes tiigiäärses majas on klaas puruks ja ta juba kutsus ka teised. Siis läksid sinna kohapeale. Avastasid korterist naisterahva ja need kaks poissi olid vist seal, magasid seal, s.o samad noormehed, kes olid kümne paiku seal platsil koos. Tunnistaja E S seletas, et 17.08.2014 õhtul kella 21-22 vahel, kui ta oli koos sõbrannadega xxxx tänava mänguväljakul, tuli sinna kolm võõrast meest, kellest üks, valge nokamütsiga, tuli endega rääkima. Heleda pusaga mees kutsus teda ära, käskis vabandust paluda ja ütles sellele nokamütsiga mehele „tropp“. Nokamütsiga mees lõi heleda pusaga meest, lükkas nagu käega, ja siis nad mõlemad kukkusid. Pusaga mees tõusis püsti ja hakkas nokamütsiga meest peksma, lõi näkku ja hüppas jalaga näkku, peksis näopiirkonda ja kõhtu. Siis läks ka teine mees sellele pikali olijale kallale ja peksis samuti käte ja jalgadega pähe. Kokku oli hoope tema hinnangul rohkem kui 10 ja peksmine kestis paar minutit kindlasti. Tema kutsus politsei ja kui politsei tuli, siis nad rääkisid, mida olid näinud. Politsei saabudes enam peksmist ei toimunud, pekstud mees oli aidatud juba istuma teiste juurde. Tunnistaja V M seletas, et 17.08.2013 oli koos sõbrannadega õhtul xxxx tänava mänguväljakul, kui nägid, et sinna tulid kolm meest nendega rääkima. Tundus, et kõik olid purjus ja pudel oli neil ka kaasas. Seejärel istusid need mehed kolmekesi mingi puust asja peal ja üks hakkas seal midagi sõimama, et oled tropp ja et ei tohi tüdrukuid kiusata ja siis pani see kisaja lataka valge nokamütsiga mehele käega vastu nägu ja see, keda löödi, kukkus sellest löögist. Seejärel tagusid mõlemad mehed seda maha kukkunud meest jalaga kõhtu, ülakehasse ja pähe ning see jopega mees astus talle veel jalaga näo külje peale, trampis lausa kõvasti. E S kutsus politsei ja kui politsei tuli, siis nad rääkisid politseile, et oli hull peksmine ja et ühele astuti lausa näo peale. Politsei tulles enam peksmist ei toimunud ja pekstu oli aidatud ka juba istuma. Tunnistaja R K seletas, et 17.08.2013 läks ta sõbrannadega xxxx tänava mänguväljakule kohtuma ja sinna jõudes oli seal juba kolm meest – kaks meest istusid puulati peal ja kolmas rääkis tüdrukutega juttu. Vahepeal keegi meestest karjus, et R, ära sega tüdrukuid. Nii sai ta teada, et seda ühte meest kutsuti R. R oli peas valge nokamüts. Kui R läks teiste meeste juurde, siis keegi ütles talle, et kuule tropp, miks ta tüdrukuid kiusas. Seepeale hakkas R kätega vehkima nagu tahaks kedagi lüüa. Siis lõi üks meestest R käega näkku, R kukkus pikali ja siis hakkasid mõlemad teda peksma käte ja jalgadega kõhtu ja näkku. Hoobid olid suhteliselt tugevad ja neid oli umbes 10. Nemad tüdrukutega läksid siis eemale ja kutsusid politsei, kes tuli suhteliselt ruttu. Selleks ajaks olid mehed istunud juba puulati peale ja peksmist enam ei olnud. Teised oli ka R püsti aidanud. Politseile nad rääkisid toimunud kaklusest, kuid mitte eriti täpselt. Kirjeldasid ka seda, et ühte peksti jalaga näkku. Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil antud ütlustega oma sõbrannade R K, E S ja V M ütlusi, seletades, et ei tahtnud enam mänguväljakul olla, kui purjus mehed karjuma ja tõuklema hakkasid. Nägi, kuidas üks mees valge nokamütsiga mehe pikali lükkas ja jalaga kõhtu lõi. Mäletab, et tema arvates kakles kaks meest, kolmandat ei mäleta. Kannatanu L A seletas, et R A oli tema poeg. Tunneb ka kohtualuseid, kes on oma küla poisid, kes käisid vahel abis, kui abi vaja oli. R sai nendega läbi nagu noored omavahel ikka. Ta ei tea, et nad oleksid omavahel riielnud. Enne R tapmist, umbes üks kuu varem kuulis küll juhtumist, kus Veiko Lõometsa jalgratas ära kadus ja Veiko oli süüdistanud, et R võttis ratta ära. Hiljem kuulis, et politsei oligi ratta nende kuurist leidnud. Sellest rääkis talle R elukaaslane J, poeg ise

ei rääkinud sellest midagi. Poeg tarvitas alkoholi ja Veiko ja Kalle samuti. 17.augustil 2013 läks R enne lõunat bussiga xxxx, pidi J kokku saama. 18. augusti hommikul helistas politsei ja teatas, et poeg on vägivalla tagajärjel surnud. Poja matustega seonduvate kulude katteks kohtueelses uurimises esitatud tsiviilhagi vähendas 400 euro võrra, kuna on selle summa saanud kannatanu abist. Tunnistaja K P seletas, et Veiko Lõomets on tema elukaaslane. Tundis ka Kalle Rääku ja R A, kes suhtlesid Veikoga. 17.08.2013 kella 6 paiku hommikul tuli K. Rääk neile, V. Lõomets oli kodus ja nad rääkisid köögis juttu. Siis nad ütlesid, et lähevad last vaatama, ja läksidki. Tagasi tulid kella 2 paiku päeval, aru oli saada, et nad on alkoholi tarvitanud. Mingil ajal jäid nad magama. Kella 8 paiku õhtul läksid Kalle ja Veiko mõlemad õlut ostma. Uuesti nägi neid öösel kella 3 paiku, kui mõlemad olid köögis ja tukkusid laua taga. Kallel oli seljas hele pluus ja vest, Veikol oli kollane pluus. Veikol oli näha silma peal väike armikene ja pisikene veretilk. Veiko sõi kõhu täis, võttis riidest lahti ja läks voodisse magama. Tema korjas Veiko püksid üles ja viis pesumasinasse. Kalle jäi kööki. Tema läks ka magama ja ühel hetkel tuli Kalle tuppa ja hakkas Veikot äratama, aga see ei õnnestunud. Kalle käis mitu korda ära. Ta oli noorema poja Ü sinised valge triibuga püksid endale jalga pannud. Pärast ta leidis Kalle püksid ka üles ja viis politseisse. Mingi võõras nuga oli ka nende korteris ja see sai politseisse viidud. Hommikul tuli politsei ja hakkas temaga läbi akna juttu ajama ning küsis, et kas mehed on ka kodus. Kalle just parasjagu tuli ja siis oligi politsei juba toas ning Veiko tõusis ka üles. Siis sai ta teada, et R A on surnud. Politsei küsis botaseid, mis meestel jalas olid olnud, ja tema siis andis need politseile välja. Oli varem kuulnud Veiko käest, et Veiko jalgratas läks kaduma ja et R oli selle võtnud, aga see saadi kätte ja asi rahunes kenasti maha. Tunnistaja J O seletas, et R A oli tema elukaaslane. Veiko Lõometsa ta tundis, kuid Kalle Rääku oli vaid ühe korra näinud. Veiko oli R lapsepõlvesõber, naabripoiss. Nad suhtlesid omavahel tihti, panid kärakat. Kui nad olid kained, siis said omavahel hästi läbi, aga kui olid joogised, siis läks neil omavahel ütlemiseks. Ühel korral läksid omavahel ka käsipidi kokku, siis oli algatajaks R. Tema veel lahutas neid. 17.08.2013 tuli R kella 12 paiku xxxx, ta oli joonud, aga purjus ei olnud. Päeva veetsid nad koos. Mingil hetkel märkasid nad ka Kalle Rääku ja Veiko Lõometsa linnas, aga siis nad omavahel ei suhelnud. R ostis poest 7 kraadise õlle Walter, sellest tekkis veel väike ütlemine, et miks ta peaks. Lahku läksid nad kell 20.20, kui bussi väljumiseni, millega R pidi xxxx sõitma, jäi 5 minutit. Enne bussi ärasõitu ta lahkus. Hommikul kella 6 paiku sõitis taksoga mööda xxxx puiesteed ja nägi politseiautosid ja -linte. Kell 9 helistas R ema ja otsis R, kes ei olnud xxxx jõudnud. Kell 12 sai teada R onu käest, et R ei ole enam. Tunnistaja H T andis ütlusi, et kui ta viidi xxxx xxxx, siis oli seal kaks päeva Kalle Rääguga koos ühes kambris ja nagu tavaliselt räägitakse, et mille eest keegi istub, räägiti ka seekord, kuid üldsõnaliselt. Kalle Rääk vaid mainis, et mingi politseipargi tapmise värk. Siis läks tal see jutt kõrvust mööda, kuna alles saabus vangistusasutusse. Mingi asi jäi nagu meelde, aga mitte päris. Hakkas koitma siis, kui Veiko Lõometsaga hiljem kõrvuti jalutusboksides jalutas ja said küll teineteist nägemata, üle müüri juttu rääkida. Koputas seina peale ja küsis, et kes jalutab, siis seal rääkisid. Ta ütles, et on Veiko Lõomets, aga seda nime ta seoses toime pandud tapmisega juba lehest luges. Varem Kalle natuke mainis seal ja siis kui ta rääkis Veikoga, siis küsis ta käest, et mille pärast vaata, et siis ta ütleski et tappis selle mehe, aga kartis rääkida politseile, et ta mõtles kui kaks inimest on teinud, siis on kergem karistus saada. Ta rääkis, et oli tapnud inimese ja ütles, et tahtis tappa veel kedagi, enda elukaaslase poega. Kägistada vist. See jääb kohe meelde, kui inimene räägib sellist asja. Küsis, et miks ta seal A riided ära võttis? Lõomets vastas, et tahtis nagu A vereplekke eemaldada. Küsis paljusid asju, aga päris kõike

enam täpselt ei mäleta. Küsis seda ka, et millepärast tappis? Siis ta rääkis mingist jalgrattast. Siis arvas, et see normaalne poiss pole, kui niimoodi räägib. Ta ütles, et tema tappis. Kui küsis, et miks siis politseile ei räägi seda, siis ta ütleski et nagu kahekesti on kergem karistus nagu ta aru sai. Et kui ta nagu räägib selle teise ka sisse, siis on tema arvates kergem karistus. Kuna Veiko Lõomets ütles, et ta ei julge üles tunnistada, siis võttis tema ise ühendust xxxx politseis M E, kuna tal oli eelnevalt temaga olnud üks jama ja siis ta küsis uurija käest, et mis see asi on. Pakkus ise ennast tunnistajaks selles asjas, kuna kui inimene ei julge üles tunnistada siis, et õigus jõuaks ikka jälile, mitte ei läheks süütud inimesed vangi. Siis ta rääkisiki M E ja ta etapeeriti kohe xxxx. Lõometsaga hiljem suhelnud ei ole. Kohtuistungil kuulati üle ekspert M V, kes seletas, et R A täpset surmaaega kellaajaliselt ei saa ütelda. Surmaaega hinnatakse lahangu teostamisel nn esmaste koolnumuutuste järgi ehk koolnulaigud ja koolnukangestus. Antud juhul 19.08.2013 kell 11.25, mil uuring teostati, oli koolnukangestus kõikides uuritavates lihasrühmades tugev. Koolnulaigud kahvatusid peale vajutamisel ning taastusid aeglaselt 17 sekundi jooksul. Nende tunnuste järgi oli alust arvata, et surm saabus orienteeruvalt mitte rohkem kui 36-5 tundi enne kohtuarstliku lahangut. Täpsemalt ei saa vastata ning seega see ajavahe saabki olla umbes 15 tundi. Vastates kaitsja küsimusele, et kas nende löökide puhul, mis kannatanule pähe löödi, tekib kahjustus sinna, kuhu löök teda tabab, selgitas ekspert, et ei pruugi, kuna tömbi ajutrauma puhul tekivad sageli nii nimetatud vastulöögid ja vastulöögi piirkonnas kahjustused. Näiteks oli otsmiku piirkonda otsene löök, siis vastulöök tekkis vastulöögi piirkonnas ehk kuklapiirkonnas. Antud juhul oli pehmekelme alune verevalum paremal kuklas. Küsimusele, kas R A puhul põetud kõrgvererõhutõbi võis mõjutada surma saabumist või olla sellega seotud, vastas ekspert, et kõrgvererõhutõbi ei võinud tekitada surma antud juhul, vaid võis kiirendada elulõppu ja surmamomenti. Ekspert seletas samuti, et R A antud lööke ei saa vaadelda eraldi, vaid neid tuleb vaadelda selliselt, et iga järgnev löök andis eelnevale löögile koosmõju ning kokku kõik need löögid olidki tömbi ajutrauma põhjus, mis koostoimes põhjustasid kannatanu surma. Käsitledes igat lööki eraldi, ei saa tõdeda, et just see löök põhjustas selle vigastuse ja teine löök just selle. Selgitades vigastuste tekkemehhanismi, seletas ekspert ka seda, et kui isikut lüüakse näopiirkonda, siis vigastus (sinikas, punetus) ei ilmne koheselt, vaid selle ilmnemiseks möödub mõni aeg. Algul tekib turse, siis hakkab arenema nahaalune verevalum. Marrastus vastupidi tekib koheselt. Süüdistatav Kalle Rääk end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tundis Veiko Lõometsa ja R A juba lapsepõlvest, kasvasid koos üles. 17.augustil 2013 hommikul kell 8 paiku tuli bussiga kodust xxxx xxxx, et edasi xxxx sõita. Läks V. Lõometsa juurde, et aega parajaks teha. Seljas oli tal sel päeval valge T-särk, valge pusa ja must vest, jalas mustad fliispüksid ja sinise-valge kirjud botased. Kella 10.30 paiku läksid koos bussijama, et xxxx sõita, kuna Veiko Lõomets tahtis tema väikest last näha. Bussijaamas kohtusid R A. Teel xxxx bussis rääkis V. Lõomets, et R. A vedas, et tema (V. Lõometsa) sõbrad ära läksid, sest muidu oleks R. A saanud peksa selle jalgratta pärast, mille R. A ära varastas. xxxx tarvitasid jällegi alkoholi, tema jõi õlut ja V. Lõomets jõi viina. Kella 16 paiku jõudsid xxxx tagasi. V. Lõomets ostis veel mõne pudeli alkoholi ja mindi V. Lõometsa juurde xxxx tänavale. Seal tekkis V. Lõometsal elukaaslase K P tüli ja K. P ütles, et V. Lõometsale tuleb tappa anda, kuna see peksab teda ja ta poega. V. Lõomets läks K. P kallale ja lõhkus köögiakna ära. Kutsuti politsei. Kui politsei ära läks, siis K. P palus teda, et ta veel seal oleks nii kaua, kui Veiko maha rahuneb. Ta jäi diivanile magama ja ärkas alles kella 21 paiku. Tahtis kohe bussijaama minna, et äkki jõuab veel xxxx bussile. V. Lõomets tuli kaasa, et teda saata ja veel õlut osta. Juhuslikult oli sinna tulnud ka R. A. R oli

purjus, aga normaalselt jalul. R rääkis, et oli bussist maha jäänud ja et kas saab V. Lõometsa juurde tulla. Siis käisid kõik poes, osteti õlut ja hakati minema xxxx tänavale. Pargist läbi minnes olid seal mingid alaealised lapsed ja R. A läks nendega juttu tegema. Natuke aega sai ta rääkida, siis nad kutsusid R sealt ära. Jõid õlut. Siis läksid R ja Veiko tülli, R ütles, et Veiko oli teda kuidagi solvanud. Mingil hetkel tõusis R püsti ja lõi Veikot. Veikol läks silm kohe paiste. Tema aitas Veiko püsti ja siis läks Veiko R kallale, R kukkus pikali. Siis tema (K. Rääk) ka ärritus ja lõi R ühe korra rusikaga näkku (vastu põske), R pani käed ette ja siis ta lõi R jalaga kaks korda „nagu vastu käsi“. Samal ajal tuli Veiko ja hakkas R jalgadega kontrollimatult pähe ja rindkeresse taguma. Hoope oli rohkem kui üks, aga kindlasti alla kümne. Samuti peksis Veiko R kätega. Seejärel panid nad R istuma ja ta palus R käest vabandust. Mingeid vigastusi või verd selle peksmise tagajärjel ta R kusagil ei näinud. Tüdrukud olid sel ajal sealsamas lähedal ja võisid kõike näha. Mingil hetkel saabus politsei. Küsiti, et mis toimus ja paluti laiali minna. Siis oligi jutt, et lähevad V. Lõometsa poole, aga V. Lõomets ütles R. A, et sina küll ei tule. Siis R. A võttis Veikol õlast kinni, Veiko keeras ringi ja lõi R. A rusikaga näkku paar korda, võttis tal õlgadest kinni ja tõmbas ette pikali nii, et R. A nägu jäi tema (K. Räägu) jalgade peale. Samal ajal võttis V. Lõomets seljast ära tema vesti.V. Lõomets lõi R. A ka jalaga kuklasse ja hüppas kahe jalaga selga. Siis R. A ja V. Lõomets hakkasid seal omavahel vaidlema varastatud jalgratta teemal. Mitmel korral läksid R. A ja V. Lõomets omavahel kättpidi kokku ja tema lahutas neid mitmel korral ning korra lõi V. Lõometsa jalaga.On täiesti kindel, et siis tema R. A suhtes mingit vägivalda ei tarvitanud. Kohtus avaldati vastuolu uurijale antud ütlustega: „Veikol oli seljas minu mustvest, (olin talle selle selga andnud, kui läksime kella 21 paiku bussijaama), ta viskas vesti seljast ja hakkas R peksma jalgadega pähe ja näkku. Mina läksin neile vahele, võtsin Veikol õlgadest kinni, tõmbasin ta eemale ja lõin rusikaga kõhtu. Siis aitasin R püsti. Selleks hetkeks oli R nina verine, sellest jooksis verd. Siis Veiko vabandas R ees, ütles, et ta ei tea, mis temaga juhtus, et tal „katus sõitis ära“. Siis läks R Veikole kallale, ma läksin kohe vahele. R Veikole pihta ei saanud. R lõi mind käega, ma vist ei saanudki pihta (võib-olla oli see löök hoopis Veikole mõeldud). Olin sellest jamast juba ärritunud ja lõin R siis jalaga näkku, ta kukkus põlvili, aitasin ta pärast püsti.“ Vastuolu K. Rääk usutavalt põhjendada ei osanud. Edasi seletas K. Rääk, et mingi aeg tuli ta sealt ära, kell võis olla 22.30 paiku, läks xxxx tänavale V. Lõometsa maja juurde. Mingil ajal tuli sinna ka V. Lõomets pomisedes omaette, et „sitapea“ ja „sitapea“. Toas küsis ta V. Lõometsalt õhemaid pükse, kuna tal endal olid paksu voodriga püksid. Nägi, et dressipluusi varrukal oli veresarnane plekk ja T-särgil ka. Vahetaski püksid ära, pani jalga sinised valgete triipudega dressipüksid, ja läksid magama. Hommikul hakkas kella 5.30 paiku bussile minema. Kui hakkas riidesse panema, siis nägi, et tossu paelte peal on veri. Küsis K käest teisi paelu ja K lubaski teistelt jalanõudelt paelad võtta. Verised paelad pani pükste taskusse. Bussijaama minema hakkas ta läbi sama pargi, kus nad õhtul olid olnud, ja nägi seal maas R. A, kes ei reageerinud ja kellel polnud ka pulssi. Siis läks ta V. Lõometsa poole tagasi ja püüdis teda äratada ja öelda, et R. A on surnud, aga see polnud võimalik, V. Lõomets ütles, et tal „pohhui“ ja magas edasi. Siis mingi hetk saabus politsei. Ta viidi arestimajja samade siniste pükstega, aga jalga pani ta plätud. Tossud jäid xxxx tänavale. Taskuid politseis ei kontrollitud ja verised paelad jäidki pükste taskusse. Andis need ise 21. augustil 2013 uurija M E. On täiesti veendunud, et tema poolt kasutatud vägivallast ei võinud R. A surmavaid vigastusi saada. Süüdistatav Veiko Lõomets end süüdi ei tunnistanud ja seletas, et mäletab 17.08.2013 õhtust väga vähe, kuna oli purjus. Mäletab seda, et olid kolmekesi xxxx ausambamäe pargis, jõid õlut ja oli ise küllaltki purjus. Mingist peksmisest ei tea midagi („ma ei tea, et oleksin löönud, aga kuulduste järgi võisin küll“) ja on kindel, et tema R. A surma ei põhjustanud, kuna tal R mingeid lahendamata probleeme ja põhjust riiuks ei olnud. Ei oska öelda, kas K. Räägu poolt kohtus räägitu on õige ja ei tea, kas K. Räägul on põhjust tema peale valetada. Kohtus tunnistajana üle kuulatud tüdrukud on talle võõrad ja neil mingit põhjust tema peale valetada

olla ei saa. Mäletab, et sel õhtul olid tal jalas Puma botased, hele särk ja Kalle vest. Hommikul pani teised asjad selga, kuna eelmise õhtu riided olid pandud juba pesusse. Kohtuliku uuurimise käigus uuriti ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid:      

 

  

sündmuskoha vaatlusprotokoll – 18.08.2013 kell 05.45 kirjeldatud xxxx tänava parki ja seal asuvat R A surnukeha, millel näha peksmisele viitavad vigastused, lohistamisjälg, mitmel pool verd /tl 2-32/; Kalle Räägu kinnipidamise protokoll – kinnipidamisel K. Räägu riietel verekahtlased määrdumised, marrastused käel /tl 33-34/; Veiko Lõometsa kinnipidamise protokoll – marrastused käeseljal, vasaku silma all ja ninaseljal, verevalumid vasaku silma all ja vasakul silmavalgel /tl 35-36/; fotod K. Räägust ja V. Lõometsast – näha vigastused ja isikute riietus /tl 37-39/; indikaatorvahendi kasutamise protokollid – K. Räägul ja V. Lõometsal tuvastati 18.08.2013 alkoholijoove /tl 40-41/; surnu ekspertiisiakt nr xxxx - R. A surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma nahaaluste verevalumite, marrastuste, põrutushaavadega mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, kõvakelmealuse verevalumiga parema kuklasagara piirkonnas, pehmekelmealuste verevalumitega parema kuklasagara ja vasaku oimusagara piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. R. A surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid, marrastused ja põrutushaavad mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal; peaaju kõvakelmealune verevalum parema kuklasagara piirkonnas, peaaju pehmekelmealused verevalumid paremas kuklasagaras ja vasakus oimusagaras; ninaluude murd; marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, üla- ja alajäsemetel. Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel /tl 42-51/; DNA ekspertiisi akt - R. A DNA leiti V. Lõometsa ja K. Räägu jalatsitelt ja riietelt /tl 84-96/; patrullilehed - fikseeritud patrulli väljakutsed sündmuskohale: 17.08.2013 kella 22.00 paiku tuli info, et xxxx mänguväljakul äkaks peksavad ühte, kohapeal tuvastati Kalle Räägu, Veiko Lõometsa ja R A isikud, hommikul kell 05.10 avastati R. A surnukeha ja kell 06.15 toimetatud xxxx korterist politseisse kahtlustatav Veiko Lõomets /tl 97-98/; läbiotsimisprotokoll – K P andis välja V. Lõometsa ja K. Räägu jalanõud /tl 52-54/; asitõendite vaatlusprotokollid–vaadeldud kannatanu esemeid, kahtlustatavatelt ära võetud riideid ja jalatsid, millistel verekahtlased määrdumised; politseis K. Räägul jalas olnud pükste taskus olid veremäärdumisega jalatsipaelad /tl 55-83/; arve-saatelehed – L A poolt tehtud kulutused seoses oma poja matustega /tl 99-101/.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Eluvastaste rünnete eest näeb karistusseadustik ette raskeimad karistused. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga, kui selle tagajärjeks on teise inimese surm. Käesolevas kriminaalasjas peksti R A ööl vastu 18.08.2013 surnuks ning käesoleva kohtuasja keskseks küsimuseks on, et kes põhjustas tema surma - kas Kalle Rääk, Veiko Lõomets, nemad ühiselt või hoopis keegi teine? Kohtuistungil on tõendatud, et 18.08.2013 varahommikul leidis T E R A peksmisjälgedega surnukeha. Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tuvastatud R A hulgalised kehavigastused. Ekspert M V arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma.

Kohtuliku uurimise käigus, hinnates kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, jõudis prokurör seisukohale, mida ka kohus jagab, et Veiko Lõometsa ja Kalle Räägu puhul on tegemist tapmise kaastäideviijatega ja KarS § 113 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis, s.o teise inimese tapmine, on täielikult tõendatud. Tegemist on isikute grupiga ja gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele. Kuigi ei ole võimalik tuvastada, kumb süüdistatavatest millised vigastused põhjustas, loeb kohus tõendatuks, et kannatanut peksid nii Veiko Lõomets kui ka Kalle Rääk. Kinnipidamisel fikseeriti Kalle Räägu riietel verekahtlased määrdumised ja marrastused käel ning Veiko Lõometsal marrastused käeseljal, vasaku silma all ja ninaseljal, verevalumid vasaku silma all ja vasakul silmavalgel, mis koos Kalle Räägu enda, E S, R K ja V M ütlustega tõendavad, et kannatanut peksid mõlemad süüdistatavad. Kasutatud vägivald aga oli otseses põhjuslikus seoses sellele järgnenud kannatanu surmaga. Kalle Rääk andis kohtus sündmuste kohta üldjoontes tõepäraseid ütlusi, püüdes vaid vastutusest vabanemiseks oma rolli võimalikult pisendada. Tema ütlusi ja süüd aga kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kalle Räägu enda ning tunnistajate E S, R K ja V M ütlustega on ümberlükkamatult tõendatud, et Kalle Rääk ja Veiko Lõomets mõlemad peksid 17.08.2013 õhtul R A väga jõhkral moel nii rusikate kui ka jalgadega kehasse ja pähe. Kalle Räägu ütlused kohtuistungil, et "siis juba samal ajal tuli Veiko ja hakkas jalgadega pähe taguma....samal ajal tuli Lõomets, hakkas peksma teda jalgadega pähe kontrollimatult...lõi A jalaga kuklasse.... V M ütlused, et "...vestiga lõpetas tagumist ja see, kes oli jopega, astus talle näo külje peale, trampis nagu kõvasti... jalaga astus peale" ; R K ütlused: "...siis hakkas vestiga mees teda käega näkku lööma, lõpuks see kõik läks jalgadele üle, et kõik lõid teda näopiirkonda jalgadega, mõlemad lõid" ja E S ütlused: "...heleda pusaga mees...hüppas jalaga näkku...kandadega peksis näopiirkonda...tumeda jopega mees...peksis käte ja jalgadega pähe". ma ajan nüüd segamini, kas ta hüppas jalgadega pähe või hüppas seal ausamba juures" ei jäta kahtlust, et kannatanut peksid mõlemad süüdistatavad. Seda tõendab ka asjaolu, et kannatanu verd leiti mõlema mehe riietelt ja jalatsitelt. Kuigi Veiko Lõomets väitis, et ta ei mäleta neist alkoholijoobe tõttu sündmustest suurt midagi, möönis ta siiski, et ta võis ju peksta, kui kõik nii räägivad, aga tegelikult ta seda ikkagi usu, sest mingit põhjust tal R A peksmiseks polnud. Kalle Räägu kirjeldus sündmustest oli küll detailirohkem, kuid oma osa R A peksmises püüdis ta olulist vähendada, seletades, et jalalöögid näkku läksid vastu kannatu käsi. Veiko Lõometsa väide, et tal ei olnud mingit põhjust R A suhtes vimma kanda või teda peksta, on ümber lükatud Kalle Räägu ütlustega selle kohta, et umbes kuu enne tapmist toimunud Veiko Lõometsa jalgratta kadumine, ehk väidetava vargusega seonduv, ei andnud talle senini rahu, kuna veel 17.08.2013 päeval Sondasse sõites, rääkis ta sellest ärritunult ja haudus nn kättemaksu, kuigi ratta oli ta kätte saanud. Vaidlus selle jalgratta teemal tõusetus Kalle Räägu ütluste kohaselt ka õhtuse kakluse käigus, peale seda kui nad R A tütarlase juurest ära kutsusid.. R A elukaaslase J O sõnul olid Veiko ja R lapsepõlvesõbrad ja naabripoisid, kes suhtlesid omavahel tihti, panid koos kärakat. Kui olid kained, siis said omavahel hästi läbi, aga kui olid joogised, siis läks neil omavahel ütlemiseks. Ühel korral nägi, kuidas nad läksid omavahel ka käsipidi kokku, siis oli algatajaks R. Tema veel lahutas neid.

17.08.2013 olid Veiko Lõomets ja Kalle Rääk kogu päeva vältel alkoholi tarvitanud. Veiko Lõometsa vägivaldse käitumise tõttu kodus, oli tema elukaaslane sunnitud paluma politsei sekkumist ja seejärel Kalle Rääku, et see enne ei lahkuks, kui Veiko rahuneb. Mõlema süüdistatava kalduvusest vägivaldsusele, seda eriti alkoholijoobes, kinnitab peale tunnistajate ütluste ka asjaolu, et nad mõlemad isikud olid sisuliselt vaid kuu aega enne käesolevas kohtuasjas käsitletud sündmusi kohtus süüdi mõistetud alkoholijoobes toimepandud vägivallategude, s.o kehalise väärkohtlemise eest. Kohtumisel R A 17.08.2013, olid suhted algselt sõbralikud ning Veiko Lõomets oli nõus enda juures ka öömaja pakkuma, kuid hiljem, nii alkoholijoobe kui osaliselt kannatanu R A tegevuse tõttu üha enam ärritudes (E S ütluste kohaselt algas kaklus hetkest, mil valge nokamütsiga mees, s.o R A püüdis ühte meest lüüa või tõugata), asus kannatanu kallal kontrollimatult vägivallatsema. Kogutud tõendeid hinnates on tuvastatud, et füüsiline vägivald kannatanu suhtes algas ja eskaleerus Veiko Lõometsa initsiatiivil. Kalle Rääk aga, ajendatuna ilmselgelt nn kambavaimust, ühines Veiko Lõometsa vägivallategudega. Ta ei püüdnud neid takistada, vaid kaastäideviijana ühines kannatanu peksmisega. Kohus tunnustab tunnistaja H T püüdlusi õigusemõistmisele kaasa aidata, kuid tema ütlused on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed, kuna need on ebaloogilised, eluliselt mitteusutavad ja ei haaku asja kohtuliku arutamise käigus kogutud muude tõenditega. Nii kirjeldas ta, kuidas Veiko Lõomets põhjendas talle kannatanult riiete äravõtmist, et tahtis vereplekke kõrvaldada. Samas on tuvastatud, et kannatanult ei olnud riideid ära võetud, kusagil ajalehes sellest ei kirjutatud ning Veiko Lõometsal polnud mingit põhjust H T midagi sellist välja mõtlema hakata. Kalle Rääguga oli H T mitu päeva ühes kambris, aga väidab, et Kalle Räägult ta väga midagi ei uurinud selle tapmise kohta, samas kui Veiko Lõometsa, teda tegelikult nägemata, küsitles umbes tunnise jalutuskäigu ajal väidetavalt väga põhjalikult. Jääb kahtlus, et tunnistaja püüab päästa Kalle Rääku, rääkides, et tegelikult tunnistas Veiko Lõomets talle ise, et tema tappis, aga tahab, et ka Kalle Rääk süüdi jääks, et siis on justkui kergem karistus, mis aga on täiesti ebaloogiline. H T, kes oli Kalle Rääguga ühes kambris, võttis ise ühendust politseiga, et kinnitada, et tegelikult tappis ainult Veiko Lõomets, mitte Kalle Rääk. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et nii Veiko Lõomets kui ka Kalle Rääk mõlemad peksid R A jõhkralt ja tegid seda täielikus üksmeeles ja vaheldumisi ning mitmes episoodis. Ei ole kahtlust, et R A surma põhjustanud vigastused tekkisid just selle peksmise tagajärjel. Tõendite uurimisel kohtus pöörati suurt tähelepanu sellele, et võimalikult täpselt selgitada välja, kas, kuhu ja kui palju kumbki kahest isikust peksis. Kohus jagab prokuröri seisukohta, et üliolulisteks tõendiallikaks on alaealised tüdrukud, kes juhtusid peksmise juures olema ja nähtut kirjeldasid. Selles, et nende kirjeldused peksjate ja ohvri riietuse osas lahku läksid, pole midagi ebatavalist ega etteheidetavat, kuna ilmselgelt oli tüdrukute tähelepanu koondunud isikute tegevusele, mitte nende riietusele ning nad ei osanud siis ette näha, et rohkem kui aasta hiljem seda neil väga täpselt meenutada palutakse. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vägivalla nägemine ei olnud nende neidude jaoks mitte tavapärane, vaid erandlik, isegi hirmutav olukord. Samas on tähelepanuväärne, et nende poolt tajutud sündmusi, sh asjaolu, et kannatanut peksis kaks meest kirjeldasid nad usaldusväärselt. Kohtul ei ole põhjust teha etteheiteid politseiametnikele, kes 17.08.2013 hilisõhtul said väljakutse xxxx tänava nn politseipargis toimunud kakluse tõttu. Kohale saabunud patrull ei keskendunud pealtnägijate kirjeldusele peksmise kohta, vaid kaklejatele endile, kellel ei tundunud olevat silmaganähtavaid eluohtlikke vigastusi ja kellel

polnud ka pretensioone üksteise suhtes. Olukord tundus politseiametnikele rahunenud olevat ning kuna kakluses osalejatel mingeid pretensioone ei olnud, nad olid küll joobes, kuid adekvaatsed ja selgitasid, et lähevad kohe koos koju, siis puudus politseinikel vajadus mingite meetmete rakendamiseks. Politseinike väiteid, et nad ei näinud kakluses osalejatel nähtavaid vigastusi, mis ilmselt oleks sundinud neid ka teistsugusel viisil tegutsema, selgitavad ekspert M V selgitused, et kui isikut lüüakse näopiirkonda, siis vigastus (sinikas, punetus) ei ilmne koheselt, vaid selle ilmnemiseks möödub mõni aeg. Algul tekib turse, siis hakkab arenema nahaalune verevalum. Marrastus vastupidi tekib koheselt. Seega ei pruukinud R A vahetlut enne politsei saabumist tekitatud vigastused politseinikele, eriti piiratud valgustuse tingimustes, nähtavad olla ja antud olukorras käitusid nad õiguspäraselt. Seda, et R A peksmine jätkus, toimudes kahes etapis, kinnitas Kalle Rääk, ning järgnenud peksmisel enam tunnistajaid polnud. Pole mingit põhjust kahelda, et tõepoolest nii ka oli, et pärast politseinike lahkumist lahvatas tüli joobes isikute vahel uuesti. Kalle Rääk kirjeldas kohtus küll ainult seda, kuidas Veiko Lõomets siis R A peksis ning et tema siis enam rohkem midagi R A ei teinud. Kohtueelsel menetlusel ta aga kirjeldas, kuidas „olin sellest jamast juba ärritunud ja lõin R siis jalaga näkku, ta kukkus põlvili, aitasin ta pärast püsti.“ Vastuolu oma ütlustes ta põhjendada ei osanud, kuid see viitab prokuröri hinnangul üheselt Kalle Räägu püüdele vastutusest vabaneda. Kohus nõustub prokuröriga. Kuriteo toimepanemisel tegutsesid Veiko Lõomets ja Kalle Rääk kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes, s.o kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel. Käesolevas kohtuasjas kogutud tõendite pinnal saab teha järelduse, et Kalle Räägu ja Veiko Lõometsa teopanus tagajärje, s.o R A surma, saavutamisse on võrdne. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust. Kalle Räägu ja Veiko Lõometsa puhul on tapmine toime pandud kaudse tahtlusega – peksjad küll kindlalt ei teadnud, kuid pidasid võimalikuks, et nende tegu põhjustab kannatanu surma ning möönsid seda. Riigikohus on oma mitmes lahendis rõhutanud, et isik möönab mistahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht. (III1/1-72/95, 3-1-1-107-96, 3-1-1-106-97). Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist. Antud juhul viitab kaudse tahtluse olemasolule ja eristab ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis just kannatanu intensiivne jalaga peksmine (lausa trampimine) pähe (surmavaks vigastuseks oligi aju-kolju trauma) ja see, et läbipekstud kannatanu jäeti pimedal ja

vähekäidavas kohas hommikuni maha lebama tundmata vähimatki huvi tema edasise saatuse vastu. Kalle Räägu ja Veiko Lõometsa poolt toimepandud kuritegu on täielikult tõendatud. Tegemist on õigusvastase teoga, mille õigusvastasus pole millegagi välistatud. Süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGI

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. Kannatanu L A on kriminaalmenetluses esitanud ja asja kohtuliku arutamise käigus täpsustanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes oma poja matusekulude hüvitamiseks summas 897,80 eurot. Hagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele solidaarselt.

ASITÕENDID

Veiko Lõomets soovib tagasi Puma tossusid, L A poja mobiiltelefoni, Kalle Rääk raha 2,89 eurot ja vesti ning need kuuluvad neile tagastamisele KarS § 126 lg 3 p 2 alusel. Ülejäänud esemed kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele KarS § 126 lg 3 p 4 alusel.

KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED

Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü. Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 32 alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kuue- kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on tapmise sanktsiooni keskmiseks määraks 10,5 aastat vangistust. Kalle Räägu karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes võib karistuse mõistmisel arvestada seda, et tunnistas kannatanu peksmist, kuigi enda osa tema surmas ei näe. Veiko Lõometsa karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 10 mõttes on süüteo toimepanemine grupi poolt. Veiko Lõomets on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 18.07.2013, s.o vahetult enne arutatava kuriteo toimepanemist KarS § 121 järgi (elukaaslase poja kehaline väärkohtlemine), mõisteti tingimisi vangistus. Kuritegu on toime pandud katseajal. Kalle Rääk on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati 26.07.2013, seega samuti veidi enne temale käesolevalt süüks arvatud kuritegu. Muuhulgas süüdistati Kalle Rääku tookord ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava vägivallakuriteo episoodis. Kalle Räägule mõistetud vangistus asendati 1270 tunni ÜKT-ga, millest ta ära ei jõudnud teha ühtegi tundi, enne pani toime uue kuriteo ja ta vahistati. Kohus nõustub täielikult prokuröri seisukohaga, et karistuse mõistmisel tuleb lisaks sanktsiooni piiridele, karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele ning isikuid iseloomustavatele andmetele arvestada seda, et tegemist on kaudse tahtlusega toime pandud teoga, ning asjaoluga, et kannatanu ise seadis end ühise alkoholitarvitamisega olukorda, kus tülid on kerged tekkima ning tagajärjed võivad olla tõsised, kusjuures kannatanu ise oli füüsilise konflikti esmane algataja. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad kuuluvad süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Tegemist on siiski juhusliku, mitte põhjalikult ettevalmistatud kuriteoga. Samas süüdistatavaid ei pidurdanud politsei sekkumine peale esimest peksmise episoodi. Seega, pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, süüdistatavate süü suurust, kuriteo tehiolusid ja süüdistatavate isikuid, peab kohus põhjendatuks karistada neid vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra väiksema karistusega.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 887,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiiside tegemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele toimiku koopia tegemise kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Alavere rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iivi Kaunismaa rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.