1-12-12126/57 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

mõjutas õppimist raske majanduslik olukord ning vanemate toetuse puudumine. Vanglas registreeritud kutseõppesse keevitaja erialale. Ametlikult on töötanud vaid 1 kuu, Venemaal farmis; edasised töökohad saeraamioperaatorina, ehitajana ning metsatöölisena, on olnud mitteametlikud ning lühiajalised, põhjustena toob välja rahalistest kohustustest hoidumise võimalust samuti isikuttõendavate dokumentide puudumist. Vabaduses oli väidetavalt hõivatud igapäevatööga, saades töö eest tasu, millega tuli toime. Samas on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud varavastaseid kuritegusid, mis viitab puudulikele toimetulekuoskustele. Toimetulekut mõjutas ka alkoholi tarvitamine. Vangistuses pikemat aega töötamisest vabastatud, materiaalselt keegi ei toeta. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.E kindlat töökohta. Isiku sõnul tarvitab ta alkoholi 2002 aastast, perioodist mil lahkus kodust. Väidetavalt tarvitas 23 päeval nädalas, kui olid vabad päevad, nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Sõltlaseks end ei pea, samuti ei näe seost alkoholi tarvitamise ja oma kuritegeliku käitumise vahel, kuigi on korduvalt toime pannud alkoholijoobes olekus kuritegusid. 04.06.2012 - 27.06.2012 läbis xxx. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Vangistuse jooksul läbinud riigikeele õpe A2 tase 15.08.2012 - 12.12.2012; B1 tase 04.01.2013 03.05.2013. Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Viimane karistus on mõistetud võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuritegu oli toime pandud vangistuses viibides. Varasemalt karistatud erinevate varavastastevägivallakuritegude eest. Varasemalt tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei ilmunud registreerimisele ning eiras kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Antud käitumine iseloomustab ka ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kontrollnõuete eiramist põhjendab teadmatusega, et kuhu ja millal peab ta minema. Otseselt subkultuuri toetavaid hoiakuid ei väljenda, samas toime pandud kuritegude põhjendamisel püüab end õigustada. Sõnades avaldab soovi senist elustiili muuta, samas hetkel puuduvad vajalikud oskused ning ka sisemine motivatsioon. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68% (kõrge risk) Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65% (kõrge risk) Viru Vangla ei toeta V.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava isa keeldub V.E elama asumisest temale kuuluvasse korterisse xxx. Seega kinnipeetava pöördumisel xxx xxx poole on V.E võimalus taotleda sotsiaalpinda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.E kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Rahvastikuregistri andmetel V.E on Vene Föderatsiooni kodanik. Tema isikutunnistus kehtib kuni 21.06.2015 Karistusregistri andmetel V.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele (käitumiskontrollnõude ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine). Vangistuses olles V.E pani toime uue kuriteo s.o. võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad vargused, kehaline väärkohtlemine, röövimine ja kelmus. Väärteokorras on teda karistatud kümnel korral, valdavalt alkoholiseaduse rikkumise eest viiel korral. Peale seda on teda karistatud avaliku korra rikkumise eest ühel korral, varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu kahel korral, ühistranspordiseaduse rikkumine ühel korral ja liiklusseaduse rikkumine ühel korral. Prokuröri abi Natalja Firsova kirjalikult esitatud arvamuses ei toeta prokuratuur kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

V.E taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V.E nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. V.E on kriminaalkorras karistatud 7 korda (sh isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab neljandat korda. Viimane karistus on mõistetud võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistuse ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist. V.E jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses (viimane kuritegu toime pandud vanglas). Antud asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda isikul puudub vabaduses kindel töökoht, mis välistab kriminaalhooldusele allutamisega seotud kontrollnõuete täitmist ega võimalda käitumiskontrolli teostamist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem V.E-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks V.E uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.