Kohtulahend

Maksekorraldusele märkida viitenumber perekonnanimi 1-12-12126 kohtukulud“.

2800049858

ning

selgitus

„ees-

ja

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD :

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse – seega said need olla suunatud vaid kannatanule. 3.2.2 Kohtu hinnangul ei olnud tõsiseltvõetav kaitsja ja süüdistatava argument, et nimetatud sõnad on osa süüdistatava tavapärasest kõnepruugist, mida ta oma jutu sisse põimib. Kohus leidis, et tegemist on sõnadega, mis teadaolevalt kuuluvad vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnade hulka ja neid kasutatakse kaasvestleja alandamiseks ja halvustamiseks või näitavad need isiku ükskõikset suhtumist sellesse, kas teine isik tema sõnade peale solvub. Seejuures ei ole oluline, kas neid sõnu kasutatakse kõnetussõnadena (nagu mõistab kannatanu) või kõnepruugi osana (nagu mõistab süüdistatav). Alandav ja halvustav on juba kõnepruuk, mis selliste sõnade kasutamist lubab. Isegi kui isiku lähim tutvusringkond talub tema jutu sisse põimitud süüdistuses nimetatud sõnu, on nende kasutamine võõra isiku suhtes taunitav. Süüdistataval on võimalus kontrollida ja korrigeerida situatsioonile ja isikule vastavalt oma kõnepruuki. Kannatanu ja tunnistajate S.J. ning M.L. u ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis end süüdistatava sõnadest solvatuna. 3.3 Kohus leidis, et süüdistatav pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Ta sai aru, et suhtleb võimuesindajaga, et tema kasutatud sõnad on vulgaarsed ja ebatsensuursed. Kui isik väljendab oma arvamust võimuesindajale, kasutades seejuures korduvalt ebatsensuurseid sõnu, peab ta vähemalt pidama võimalikuks, et selline teguviis on võimuesindajale solvav. Kasutades neid sõnu vanglaametniku aadressil, süüdistatav soostub vanglaametniku solvamisega. Puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks otseselt pürginud võimuesindaja solvamisele (s.o kavatsus) või kindlasti teadnud, et tema sõnad on kannatanule solvavad (s.o otsene tahtlus). Süüdistatav ei korrigeerinud oma käitumist ja kasutas kõnepruuki, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu, mis näitab tema ükskõikset suhtumist sellesse, kas ta võimuesindajat solvab või mitte. See tähendab, et ta möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või võimuesindaja solvamist ja tegutses kaudse tahtlusega. 3.4 Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 56 sätestatuga ja leidis, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuriteo pani süüdistatav toime karistuse kandmise ajal, mis näitab, et rahalise karistusega karistades puudub lootus mõjutada tema õiguskuulekale käitumisele. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tegemist oli ühekordse intsidendiga ja süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega. Kohus arvestas samuti, et süüdistatav võis tõepoolest tunda, et temaga toimitakse ebaõiglaselt ja mõistetamatult. Süüdistatavale võis jääda arusaamatuks, miks tema jope tagastamist ei käsitletud taotlusena vaid märgukirjana ja teatav ärritumine sellises olukorras on mõistetav ja inimlik. See aga ei välista teo koosseisupärasust ja õigusvastasust või süüdistatava süüd. Samuti ei õigusta see süüdistatava teguviisi, kuna isik peab kontrollima oma käitumist ka siis, kui tema pahameel teise isiku suhtes on põhjendatud. Kohus arvestas eeltoodut süüd vähendavana karistuse kohaldamise juures. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et süüdistatava süü on pigem väike ja B.K tuleb karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 30 päevase vangistusega, mida vähendada lühimenetluse sätete alusel, mõistes lõplikuks karistuseks 20 päeva vangistust.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4.1 B.K ei tunnista end süüdi ja väidab, et kasutas küll süüdistuses osundatud venekeelseid sõnu, mis aga ei olnud adresseeritud P.A. le. Süüdistuses nimetatud päeval ja kellaajal oli B.K vihane, kuna vaatamata mitmele kontaktisik P.A. le esitatud kirjalikule avaldusele, ei tagastanud viimane talle jopet ja käterätikut, vaid eitas avalduste saamist ja palus need uuesti esitada. Vihahoos väljendas B.K oma meelepaha. Eelnimetatud süüdistatava ütlused ei ole ümber lükatud teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb üksnes see, et B.K kasutas süüdistuses märgitud ebatsensuurseid sõnu, millest ei saa aga järeldada, et need olid adresseeritud P.A. le. Asjaolu, et B.K vestles kannatanuga ja oli tema peale vihane, ei tähenda veel soovi või möönmist kasutada ebatsensuurseid sõnu kannatanu suhtes ja sellega viimast alandada või halvustada. 4.2 Süüdistuses ja kohtuotsuses märgitud laused on moodustatud riikliku süüdistaja poolt suvaliselt. Kriminaalasja materjalides ei ole tõendeid selle kohta, kas süüdistatav ütles laused tervikuna ühekorraga või olid lause sõnad öeldud eraldi, mõne ajavahemiku möödumisel. Samuti on välja selgitamata, kus asus B.K ebatsensuursete sõnade kasutamise hetkel (kas ta sel hetkel pöördus vahetult ametniku poole või viibis kambri teises kohas, tegeledes muude asjadega, seejuures ebatsensuurselt vandudes). 4.3 Kohus järeldas, et kannatanu ja tunnistajate S.J. ja M.L. u ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis ennast süüdistatava sõnadest solvatuna. Eeltoodud maakohtu järeldus ei ole asjakohane, kuna KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo tunnuste tuvastamisel tuleb lähtuda esmalt süüdistatava tahtlusest kannatanut solvata, mitte viimase arusaamisest. Arvestades iga isiku omadusi, võib ta objektiivselt eksida selles, kas ebatsensuursed sõnad olid adresseeritud temale või mitte. 4.4 KarS § 275 ei kehtesta vastutust selle eest, et isik kasutab ebatsensuurseid sõnu võimuesindaja juuresolekul. Süüdistatav ei tegutsenud kaudse tahtlusega solvata kannatanut.

6 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon B.K õigeksmõistmise taotluses jääb rahuldamata. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väidetele, mis kordavad kohtuistungil toodud seisukohti, on maakohus andnud ammendavad vastused ning kolleegium nõustub nendega. Apellatsioonis toodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega kaebuse rahuldamiseks.

8.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega tuvastanud, et ebatsensuursete sõnade adressaadiks oli kannatanu P.A. . Maakohus tuvastas, et süüdistatav kõnetas kannatanut. Vestluse teemaks oli süüdistatava jope üleandmine. Seega ei saanud süüdistatava sõnad olla suunatud kõnetamise juures viibinud valvuritele, kellesse see teema ei puutunud. Muid isikuid vestluse juures ei viibinud (tlk 34). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.A. on kannatanuna andnud ütlusi, et ehkki sündmuse juures viibisid ka S.J. ja M.L. ning öist vahetust lõpetav R.T. , pöördus B.K kohe, kui ta P.A. t nägi, tema poole süüdistuses osundatud lausega. Seda öeldes vaatas kinnipeetav B.K P.A. le otsa (I. kd, tlk 3). Tunnistaja S.J. ütlustest nähtub, et dialoog tekkis P.A. ja B.K vahel, kusjuures viimane läks selle käigus üha enam endast välja ja hakkas järjest enam sõimama ja ähvardama (tlk 9). Ka tunnistajad R.T. ja M.L. kinnitavad, et dialoog toimus kannatanu ja süüdistatava vahel (tlk 12 ja 15). Samuti nähtub süüdistuses nimetatud esimese lause sisust (kus m.h kasutatakse sõna „jope“), et vestlus oli suunatud P.A. le, kelle poole pöördumist jope küsimuses on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel ka tunnistanud (I. kd, tlk 21). Ringkonnakohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et süüdistatav pöördus P.A. suunas - kõik juuresolnud tunnistajad ja kannatanu tajusid sündmust sarnaselt – s.t kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud dialoogina. 7.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda olukorda ka kaitsja vastuväide nagu oleks süüdistuses märgitud laused moodustatud riikliku süüdistaja poolt suvaliselt ning välja on selgitamata, kas need öeldi ühekorraga või oli lause iga sõna öeldud eraldi. Kaitsja on kohtuistungil nõustunud, et süüdistuses välja toodud väljendeid B.K kasutas (II kd, tlk 22). Ehkki kaitsja on ka istungil juhtinud tähelepanu sellele, et tunnistajate ja kannatanu ütlustest ei nähtu, millises järjekorras ja millisel ajal need sõnad on öeldud, arvestab ringkonnakohus siinjuures, et B.K ei eita süüdistuses esitatud sõnade kasutamist. Tunnistajate ütluste kohaselt läks B.K järjest enam endast välja, mistõttu otsustasid selle juures viibinud ametnikud kambri ukse sulgeda (tunnistajate S.J. , R.T. i, M.L. u ütlused tlk 9, 12, 15). Arvestades olukorra pinevust ja seda, et kaks tunnistajat (R.T. ja M.L.) ei saanud vestluse sisust aru, ent kuulsid süüdistatavat kannatanu P.A. le ütlemas süüdistuses nimetatud solvavaid sõnu, ei saa ei süüdistusele ega ka kohtuotsusele ette heita sõnade või fraaside täpse esitamisjärjekorra ja aja tuvastamata jätmist. Maakohus on hinnanud situatsiooni tervikuna, jõudes õigustatult järeldusele, et süüdistuses nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse ja olid suunatud vaid kannatanule (tlk 34). 7.3 Asjakohased ei ole ka kaitsja etteheited, mille kohaselt on jäetud välja selgitamata süüdistatava asend ametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise hetkel. Kaitsja ei tõstatanud kohtuistungil küsimust süüdistatava asendi suhtes, mistõttu ei ole see olnud ka vaidluse esemeks, millele maakohus pidanuks otsuses erilist tähelepanu pöörama. Ringkonnakohus märgib siiski, et kannatanu ütluste kohaselt vaatas süüdistatav talle ebatsensuurseid sõnu lausudes otsa (tlk 3), samuti tajusid teised juuresviibinud sündmust dialoogina. Kannatanu ja tunnistajate tehtud joonistelt, mis on lisana ülekuulamise protokolli juurde lisatud (I. kd, tlk 5, 10, 13, 16) nähtub, et kõikide eelnimetatute joonistel on B.K kujutatud kambris ukse lähedal, P.A. asukoht on väljaspool kambrit, samuti ukse lähedal – seega kattuvad kannatanu ja tunnistajate visandid isikute asukoha suhtes. Kannatanu ja süüdistatava asend teineteise suhtes ja asjaolu, et viimane seejuures kannatanu P.A. le otsa vaatas, välistab võimaluse, et B.K tegeles teiste asjadega, seejuures ebatsensuurselt vandudes.

Kokkuvõtvalt soostub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et ebatsensuursete sõnade adressaadiks oli kannatanu P.A. .

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.