lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3807/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-3807/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3807/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.07.20131-13-3807/27Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.08.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3807 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. augusti 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu T.F, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 28. augusti 2014 määrus T.F-i vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 03.07.2013 otsusega tunnistati T.F süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud alates 30.08.2012.
2.Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav T.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.
Viru Maakohtu 28.08.2014 määrusega jäeti T.F talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ning ei pane toime uusi kuritegusid.
3.1.T.F on kriminaalkorras karistatud 12 korda, reaalset vangistust kannab ta juba seitsmendat korda, kuid varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. T.F on uusi kuritegusid pannud toime ka katseajal ning kriminaalhoolduse ajal on kinnipeetav rikkunud kontrollnõudeid. Vangistuses on T.F-ile määratud ka distsiplinaarkaristusi.
3.2.Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne regulaarne sissetulek. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 16 770,34 eurot. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et materiaalsete raskuste tekkimisel on olemas suur oht, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Töökoha kohene leidmine on antud kinnipeetava puhul ebatõenäoline, kuna tal puudub haridus, eriala ja piisav töökogemus.
3.3.Kinnipeetaval on olemas elukoht ja lähedaste toetus, kuid esimese astme kohtu hinnangul ei vähenda nimetatud asjaolud piisavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus pidas positiivseks, et vangistuses on T.F läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning leidis, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik antud programmist saadud teadmisi kinnistada, mis võib vähendada vabanemise korral uute kuritegude toimepanemise riski. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T.F, kes palub tühistada 28.08.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kinnipeetav leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise arutamine maakohtus ei olnud seaduslik. Nimelt on T.F seisukohal, et esimese astme kohtunikul oli juba enne istungit otsustus tehtud, kuna kohtunik ei küsinud süüdimõistetult küsimusi ja vältis silmsidet. Lisaks jättis kohtunik reageerimata T.F-i poolt enne istungit talle saadetud kirjale, mistõttu palub kinnipeetav kirja sisu nüüd ringkonnakohtus arvestada.
4.2.T.F ei nõustu vangla poolt koostatud iseloomustusega, kuna leiab, et see keskendub liialt tema minevikule. Kinnipeetav leiab, et ei kordaks enam tehtud vigu, vaid suudaks järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja elada seaduskuulekalt.
4.3.Määruskaebuses juhitakse tähelepanu, et distsiplinaarkaristuste määramisest on möödunud sisuliselt aasta ning isik on nüüd käitunud vastavalt vangla sisekorra eeskirjadele. Vangistuses on T.F läbinud sotsiaalprogrammi ja õppinud eesti keelt. Ka on isik juba aasta aega osalenud tööhõives ning leiab, et nimetatud tegevustest on talle palju abi olnud.
4.4.Kuigi süüdimõistetul on rahalisi kohustusi 16 770, 34 eurot, leiab ta, et suudab nõuded tasuda, kui vabanedes koheselt tööle asub. Elukoht on talle tagatud emale kuuluvas korteris Narvas. Esialgu aitab T.F tulla toime vangistuses kogutud raha ning ta on kindel, et vanglas omandatud tööharjumus aitab tal vabaduses ka tööd leida. Ühe võimalusena näeb T.F ka asumist Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta saab ravida oma sõltuvust ja samal ajal ka tööd teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh määruse, määruskaebuse ja kinnipeetava pöördumisega maakohtule, leiab ringkonnakohus, et T.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, ei ole T.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal võimalik. Erinevalt kinnipeetavast on kolleegium seisukohal, et esimese astme kohus võttis otsustuse tegemisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid ning maakohtu määrus on seaduslik.
6.1.Olenemata noorest east on T.F kriminaalkorras karistatud 12 korda, hetkel kannab ta liitkaristust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetav on hoolimata varasematest karistusest ja kohaldatud katseajast pannud jätkuvalt toime süütegusid. Kuna T.F ei ole senised karistused positiivselt mõjutanud ning isik on varasemalt kohe pärast vanglast vabanemist pannud toime uusi kuritegusid, puudub kohtukolleegiumil alus arvata, et ennetähtaegselt vabanedes alustaks isik seaduskuulekat elu. Sarnasel arvamusel on ka Viru Vangla, kuna nende hinnangul on T.F uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 81%. Oluline on asjaolu, et ka vanglas on T.F pannud toime distsiplinaarrikkumisi.
6.2.Lisaks varasemale käitumismustrile saab uue kuriteo toimepanemist soodustavate teguritena tuua välja narkosõltuvuse, vähese töökogemuse ja rahaliste kohustuste suuruse. T.F ei töötanud vabaduses ning on alles viimase aasta jooksul hakanud omandama töötamise harjumust. Kuigi kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ nähtub iseloomustusest, et T.F ei tunnistanud sõltuvusprobleemi ning käis programmis üksnes selleks, et aega sisustada. Kuna isik ise enda narkoprobleemi ei teadvusta ning tal on tasumata nõudeid ligi 17 000 eurot ulatuses, on olemas tõsine oht, et ennetähtaegselt vabanedes asub T.F toime panema uusi kuritegusid.
6.3.Kuigi T.F-i puhul saab välja tuua ka positiivseid aspekte, nt vanglas töötamine, riigikeele omandamine ja elukoha ning lähedaste olemasolu, leiab ringkonnakohus, et need asjaolud ei kaalu hetkel ülesse süüdimõistetut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Põhjendatud ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus on olemas niivõrd kõrge negatiivne tulevikuprognoos, et süüdimõistetu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Järelejäänud vangistusaega on T.F võimalik kasutada enda probleemidega tegelemiseks, et tähtaegselt vabanedes alustada seaduskuulekat elu.
6.4.Kuna ringkonnakohus ei pea võimalikuks T.F ennetähtaegselt vabastada, ei ole vajadust arutada ka tema ettepanekut suunata kinnipeetav sõltuvusravile Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 28. augusti 2014 määrus muutmata ja T.F vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.