Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
28.08.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-3807
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HMAZA
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E.U sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.08.2012 ja lõpp 30.04.2015 Jätta E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.07.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 ja §68 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud alates 30.08.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Kuritegude laad on varieeruv, soodusteguriteks on sissetuleku puudumine ning narkootikumide tarvitamine ja kriminaalne suhtlusringkond. Kinnipeetav on hõivatud majandustöödega alates 19.08.2013. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava riigikeele oskus vastab B2 tasemele, oskab suhelda eesti keeles. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal lõpetanud Viljandi Vanglas 8-nda klassi. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 16 770,34 €,
vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab ema, isa on surnud. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama juba alaealisena, lastekodus viibimise ajal pani joobeseisundis toime avaliku korra raske rikkumise – peksis teist lastekodu kasvandikku. Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 15-aastaselt kanepi suitsetamisega, hiljem lisandus amfetamiin, mida süstis paar korda päevas. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Oht on suurem, kui kinnipeetav on eelnevalt tarvitanud alkoholi, tekib konflikt teise isikuga ega suuda kontrollida oma käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 81%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta E.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad tema ema ja ema abikaasa. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga inimesed. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma ema abikaasale kuuluvasse korterisse, kus elavad tema ema ja ema abikaasa, kes on nõus kinnipeetava vabanemisega nende korterisse. Pere ainukeseks sissetulekuks on kinnipeetava ema töötasu. Tegemist on ühetoalise korteriga. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on muutusteta alates 2001. aastast, 2003. aastal oli kinnipeetav kriminaalhooldusel, kuid juba katseaja alguses pani toime uue kuriteo ning isik võeti vahi alla. Kinnipeetava karistus lõpeb 30.04.2015. Maakohtu istung Kinnipeetav E.U palus maakohtu istungil anda talle võimalus vabaneda ja seletas, et ta ei taha enam vanglas olla. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, reaalset vangistust kannab juba seitsmendat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud vangistustega tingimisi ja reaalselt. Nendest karistustest ei ole kinnipeetav enda jaoks teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et ka kehtival katseajal. Kriminaalhoolduse ajal on kinnipeetav rikkunud kontrollnõudeid.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava varasemat kriminaalset käitumist puudub maakohtl igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ning ei pane katseajal ja peale seda toime uusi kuritegusid. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, neist 1 on käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks ka seda, et üks distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud vanglaametnike kohustuste täitmise takistamise eest. See iseloomustab muuhulgas kinnipeetava suhtumist ametnikesse ja võib hakata pärssima kriminaalhoolduse teostamist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne regulaarne sissetulek. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 16 770,34 €. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et materiaalsete raskuste tekkimisel on olemas suur oht, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Töökoha kohene leidmine on antud kinnipeetava puhul ebatõenäoline, kuna tal puudub haridus, eriala ja töökogemused on vähesed. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval narkosõltuvus, millest tingituna on narkootikumide ostmiseks vajalike vahendite saamiseks toime pannud kuritegusid. Vanglas on kinnipeetav läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik antud programmist saadud teadmisi kinnistada, mis võib vähendada vabanemise korral uute kuritegude toimepanemise riski narkootikumide muretsemiseks vahendite saamiseks. Kindla elukoha olemasolu ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid nii elukoht kui lähedase isiku toetus kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei välista need asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Maakohus arvestab ka Viru Vangla poolt esitatud uue kuriteo toimepanemise riski – 81% - ja leiab, et see on küllalt suur risk. Maakohus leiab, et niivõrd suure riski puhul ei ole kriminaalhooldus piisavaks meetmeks, mis tagaks kinnipeetava õiguskuuleka käitumise ja väldiks kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise. Mõistetud vangistuse lõpuni kandmise vanglas on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.