Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. juuni 2014 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga
Prokurör
prokuröri abi Henrik Esse
Süüdistatav
Kaitsja
Ljubov Šiškova isikukood XXX; pensionär; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 17.10.2013 otsusega KarS § 216 lg 1 järgi vandeadvokaat Kaido Kooga
RESOLUTSIOON:
1.Viru Maakohtu 26. juuni 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-4689 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Kaido Kooga poolt süüdistatav Ljubov Šiškovale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
Advokaadibüroole välja makstud õigusabitasu jätta Ljubov Šiškova kanda.
5.Kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858
(selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).
6.Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 25. septembril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26. septembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 26. septembrist 2014. Asjaolud ja menetluse käik
1.Ljubov Šiškova anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 216 lg 1 järgi selles, et tema, elades aadressil XXX, ühendas elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil perioodil 17.03.2013–17.03.2014 XXX maja trepikoja jaotuskilbis olevale kaitsmele mõõtmata ahelas juhtme, mis viis tema korterisse nr 17 ja varustas korterit elektrienergiaga, s.o lülitus ebaseaduslikult elektrivõrku ja tarbis elektrienergiat ilma vastava elektrilepinguta. Selle tegevusega tekitas L. Šiškova Elektrilevi OÜ-le 471,16 eurot kahju. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 26.06.2014 otsusega tunnistati L. Šiškova süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti L. Šiškovale karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 17.10.2013 otsusega mõistetud karistus 1 kuu vangistust ning mõisteti L. Šiškovale liitkaristuseks 4 kuud ja 10 päeva vangistust.
2.1.Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Kohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et L. Šiškova tarbis ebaseadusliku võrku lülitumise teel elektrit, elektrienergia tarbimiseks puudus tal vastav leping ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
2.2.1.Lähtudes L. Šiškova poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leidis maakohus, et puuduvad alused talle rahalise karistuse või tingimisi vangistuse mõistmiseks. Karistuse mõistmisel pidas esimese astme kohus oluliseks, et L. Šiškova on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda ja varasemalt on talle mõistetud tingimisi vangistused ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kehtival katseajal.
2.2.2.Maakohus leidis, et L. Šiškovale avaldab soovitud mõju vaid reaalne vangistus. Rahalise karistuse mõistmine ei oleks põhjendatud ega vastaks karistamise eesmärkidele. Lisaks on L. Šiškova puudega pensionär, kelle sissetulekuks on vaid pension 97 eurot kuus. Mõistes käesoleval ajal süüdistatavale rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu.
Esitatud apellatsioon ja prokuröri vastus sellele
3.Viru Maakohtu 26.06.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat K. Kooga, kes palub tühistada maakohtu otsus ja mõista L. Šiškova õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja L. Šiškova karistuse kandmisest vabastamist seoses parandamatu haigusega või Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist ning L. Šiškova karistamist rahalise karistusega.
3.1.Apellatsiooni kohaselt tarbis L. Šiškova ebaseaduslikult elektrienergiat hädaseisundis, kuna seda tegemata oleks ta oma korteris ära külmunud.
3.2.Kaitsja hinnangul on kohus karistuse mõistmisel jätnud tähelepanuta, et L. Šiškova ei suuda tervisliku seisundi tõttu vangistust kanda, mistõttu tuleks ta KarS § 79 alusel karistuse kandmisest vabastada.
4.Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonile koostas vastuse prokurör H. Esse, kes ei nõustu apellandi väidetega ja leiab, et maakohtu otsus on põhistatud ja seaduslik.
4.1.Prokuröri hinnangul on L. Šiškova tegu õigusvastane, kuna elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist aasta aja jooksul ei saa pidada vajalikuks, sobivaks ja säästvaimaks vahendiks KarS § 29 mõttes. Ka ei ole L. Šiškova ega tema kaitsja esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks püüdnud kasutada seaduslikke vahendeid oma korteri kütmiseks.
4.2.Prokuratuuri arvates on L. Šiškovale mõistetud karistus põhjendatud, sest see on vastavuses isiku süü suurusega. Kuna puuduvad tõendid, et L. Šiškova põeb parandamatult rasket haigust, puudub ka alus KarS § 79 kohaldamiseks ja süüdistatava karistuse kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
5.Ringkonnakohus vaatas KrMS § 331 lg 11 alusel antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ning läbi vaadanud kohtutoimiku materjalid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
6.Esmalt peab kohtukolleegium oluliseks välja tuua, et nõustub täielikult maakohtuga, et L. Šiškova on oma tegevusega täitnud KarS § 216 lg 1 koosseisu, sh puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
6.1.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks ei juhtinud kaitsja juba maakohtus tähelepanu võimalikule õigusvastust välistavale asjaolule. Vastupidi, kohtuistungil asus kaitsja seisukohale, et L. Šiškova süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi on põhjendatud ning tõi hädaseisundi aktuaalsuse sisse alles apellatsioonikaebuses. Kuigi tulenevalt eeltoodust ei ole maakohus hädaseisundi esinemist analüüsinud, nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas asjas puuduvad.
6.2.KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kuigi elektrienergia ebaseaduslik tarbimine aitas tagada L. Šiškovale elektrienergia kättesaadavuse, ei tulene sellest koheselt, et nimetatud tegevus oleks olnud seaduspärane. Hädaseisundi puhul tuleb eristada hädaolukorda ja päästetoimingut. Kuigi kohtule teadaolevate andmete põhjal ei saa eitada hädaolukorra olemasolu, s.o olukorda, kus on põhjust karta õigushüve kahjustumist, tuleb hädaseisundi puhul tuvastada ka fakt, et hüve päästmiseks ei olnud teist lahendust. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust (vt RKKKo nr 3-1-1-95-06 p 12). Kindlasti ei ole põhjendatud hädaseisundi jaatamine olukorras, kus isik on teadlikult terve aasta jooksul kasutanud ebaseaduslikult elektrienergiat ega ole selle perioodi vältel otsinud alternatiive hädaolukorra kõrvaldamiseks. Arvestades ebaseadusliku elektrienergia kasutamise perioodi pikkust ja asjaolu, et
L. Šiškovat on ka varasemalt KarS § 216 lg 1 järgi karistatud, on täiesti ebausutav, et L. Šiškoval ei olnud võimalik enda olukorda lahendada muul viisil. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine oli ainus võimalus L. Šiškova kütteprobleemi lahendamiseks. Eeltoodust tuleneb, et süüdistatava tegu oli õigusvastane.
7.Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu põhistused L. Šiškovale mõistetud karistuse liigi ja määra osas on asjakohased ning puudub alus maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Kuna maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud seadusest ning arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, lisab ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustele üksnes järgmist.
7.1.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikut ja jätkuvalt uute kuritegude, eriti katseajal toime pandud kuritegude toimepanemise puhul ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (vt nt RKKKo 3-1-1-58-13 p 10; 3-1-1-11-10 p-d 6.16.2; 3-1-1-99-06 p 15.1). Viru Maakohtu 17.10.2013 otsusega karistati L. Šiškovat KarS § 216 lg 1 järgi ühe kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kuid süüdistatav pani katseajal toime taaskord KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna vaatamata süüdistuse esitamisele jätkas L. Šiškova koheselt oma ebaseaduslikku tegevust, ei ole põhjendatud isikule eelnevast leebema, sh rahalise karistuse mõistmine. Lisaks välistab rahalise karistuse kohaldamise L. Šiškova rahaliste vahendite vähesus, mistõttu jääks karistusena mõistetud summa suure tõenäosusega tasumata, nagu on õigesti leidnud ka maakohus.
7.2.Ringkonnakohus on arvamusel, et puudub alus L. Šiškova karistuse kandmisest vabastamiseks KarS § 79 lg 1 alusel, kuna kohtumenetluses ei ole esitatud selliseid tõendid, mille alusel saaks järeldada, et isikul esineb parandamatult raske haigus.
8.Viimasena käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat.
8.1.L. Šiškova kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
8.2.KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eelnevast jäävad L. Šiškoval tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.06.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.