Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

algus on

alates

tema

poolt

karistuse

Ljubov ŠIŠKOVA suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel mõista Ljubov ŠIŠKOVALT välja tsiviilhagi xxx Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Ljubov ŠIŠKOVALE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 108 (ükssada kaheksa) eurot (s.h. ettevalmistus 60 €, osalemine kohtuistungil 30 €, käibemaks 18 €). Välja mõista Ljubov ŠIŠKOVALT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osalemise eest 108 (ükssada kaheksa) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 1 (üks) euro riigituludesse. Kriminaalmenetluse seadustiku §423 ja §424 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 713 (seitsesada kolmteist) eurot 50 senti tuleb Ljubov ŠIŠKOVAL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ja menetluskulud tuleb Ljubov ŠIŠKOVAL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606

SWEDBANK

AS või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 31.07.2014.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus Ljubov Šiškova on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, elades aadressil xxxtrepikoja jaotuskilbis olevale kaitsmele mõõtmata ahelas juhtme, mis viis tema korterisse xxx ja varustas korterit elektrienergiaga, s.o. lülitus ebaseaduslikult elektrivõrku ja tarbis elektrienergiat ilma vastava elektrilepinguta. Selle tegevusega tekitas Ljubov Šiškova xxx Sellega pani Ljubov Šiškova toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o. KarS §216 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Ljubov Šiškova tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi ei soovinud anda ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav Ljubov Šiškova süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. xxx olukorra fikseerimise akt nr.165053, millest nähtub, et kortermaja xxx minev juhe tagasi ühendatud automaatkaitselüliti külge ja korter oli pingestatud. Automaatkaitselüliti oli sisse lülitatud asendis 11.02.2014 – hetketarbimisega 0,7 amprit ja 17.03.2014 hetketarbimisega 5,7 amprit. Uksele koputamisele ei reageerita, kell 13.20 oli vool juhtmest suletud. xxxta 27.01.2014 tööülesanne nr.00724584 mõõteseadmete korrasoleku kontrollimiseks, kust nähtuvad samuti ülalnimetatud kuriteosündmuse asjaolud. xxx tarbimise kalkulatsioon, mille kohaselt on arvestuse summa 471,16 €. Kannatanu esindaja Axxx Kxx ülekuulamise protokollist nähtub, et xxxx elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Trepikoja jaotuskilbis, mõõtmata ahelas olevale kaitsmele oli ühendatud 1,5 mm2 juhe, mis läks xxx. Juhe oli pingestatud ja läbi selle toimus tarbimine koormusega 5,7 A. Elektrienergia tarbimine toimus

ebaseadusliku otseühenduse teel mõõtmata ahelast, samuti puudus elektrienergia tarbimiseks õigust andev leping. xxx palub süüdlaselt välja mõista. Tunnistaja Oxxx Sxxxi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta viibis koos paarilisega xxx xxx pingetust, kuna korteril puudus leping ning enne seda oli toimunud juba ebaseaduslik elektritarbimine. Tunnistaja tuvastas, et korteris toimub taas elektrienergia ebaseaduslik tarbimine. Trepikoja jaotuskilbis mõõtmata ahelas olevale kaitsmele oli ühendatud 1,5 mm2 juhe, mis suundus xxx ja varustas korterit elektrienergiaga. Juhe oli pingestatud ja läbi selle toimus tarbimine koormusega 5,7 A. Ljubov Šiškova kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et kahtlustus on talle arusaadav ja ta tunnistas oma süüd täielikult. xx lepingut Elektrilevi OÜ-ga elektrienergia kasutamiseks, lepingu sõlmimiseks oli vaja palju raha, selliseid vahendeid tal ei ole. Pärast seda, kui kahtlustataval elekter välja lülitati, lülitas selle üks mees Orult jälle sisse, see mees viis juhtme kahtlustatavale korterisse. Kuna kahtlustatava majas ei ole soojust, kasutab ta elektrit selleks, et talvel mitte külmetada, samuti söögi valmistamiseks. Kahtlustatav on puudega pensionär, kellel ei ole elektri eest võimalik tasuda. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Ljubov Šiškova pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §216 lg.1 järgi. KarS §216 lg.1 näeb ette vastutuse elektrienergia, maagaasi või soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Süütegu on energia kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Elektrivõrk on elektrienergia ülekandmiseks mõeldud elektripaigaldus elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini. Võrku lülitumine on ebaseaduslik, kui elektriseadet toidetakse viisil, mis ei ole ette nähtud jaotaja ja tarbija vahelises lepingus või kui leping puudub. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ljubov Šiškovat perioodil 17.03.2013 – 17.03.2014 ebaseaduslikus lülitumises elektrivõrku ja elektrienergia tarbimises ilma vastava lepinguta. Maakohus leiab, et Ljubov Šiškova tegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §216 lg.1 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et Ljubov Šiškova tarbis ebaseadusliku võrku lülitumise teel elektrit ja elektrienergia tarbimiseks puudus tal vastav leping. Ljubov Šiškova käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on Ljubov Šiškova kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistus Ljubov Šiškova on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, Viru Maakohtu 21.04.2004 ja 17.10.2013 otsustega. Viimase kohtuotsusega mõisteti Ljubov Šiškovale KarS §216 lg.1 järgi karistuseks 1 kuu vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

Katseaeg algas 17.10.2013. Seega on tegemist samalaadilise kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-07). Karistuse mõistmisel võtab maakohus kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-06). Süüdistatav Ljubov Šiškova puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna süü tunnistamist. KarS §216 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus peab oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et ükski süütegu ei jää ilma karistamiseta. Sellega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju ning väldiksid edaspidi süütegude toimepanemist. Süüdistatav Ljubov Šiškova on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda. Varem on süüdistatavale karistuseks mõistetud vangistused tingimisi. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kehtival katseajal. Maakohus leiab, et Ljubov Šiškovale avaldab õiget mõju vaid reaalne vangistus ja teda tuleb tema poolt toime pandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. Ljubov Šiškova on puudega pensionär, kelle sissetulekuks on vaid pension 97 € kuus. Mõistes käesoleval ajal Ljubov Šiškovale karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata

rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Lähtudes Ljubov Šiškova poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et alused talle rahalise karistuse või vangistuse mõistmiseks taas tingimisi puuduvad. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama, peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes Ljubov Šiškova poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest, ajalisest perioodist ja Ljubov Šiškova isikust, leiab maakohus, et alused talle rahalise karistuse või vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused, käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid aluseid maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et Ljubov Šiškova suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta süütegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus Ljubov Šiškoval ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistuse määras, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel peab maakohus põhjendatuks mõista Ljubov Šiškovale KarS §216 lg.1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Ljubov Šiškovale mõistetud karistus – 5 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Ljubov Šiškoval kuulub ärakandmisele 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS §65 lg.2 alusel kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ljubov Šiškovale mõisteti Viru Maakohtu 17.10.2013 otsusega karistuseks 1 kuu vangistust. Eeltoodu alusel kuulub Ljubov Šiškoval lõplikult kandmisele 4 kuud 10 päeva vangistust. Ljubov Šiškova suhtes oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Nimetatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning Ljubov Šiškova karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Tsiviilhagi

xxxõistmist ta süüdlaselt taotleb. Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 .5 kohaselt on kahu tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud Ljubov Šiškova süü elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises võrku ebaseadusliku lülitumise teel, siis kuulub xxx Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on samas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse 532,50 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatav Ljubov Šiškova kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga. Maakohus peab kaitsja esitatud taotlusi kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastavad summad riigituludesse välja süüdistatavalt – vastavalt kohtueelses menetluses 72 € ja kohtulikus menetluses 108 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

hulka

ka

kaitsjale

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele koopia tegemise kulu 1 €. Vastavalt KrMS §180 lg.3 võib kohus muuhulgas määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §423 ja §424 võimaldab pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra.

Maakohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekut, on antud kriminaalasjas tal ilmselgelt ülejõukäiv tasuda kogu kriminaalmenetluse kulud kokku 713,50 € korraga 30 päeva jooksul, mistõttu maakohus võimaldab need kriminaalmenetluse kulud tasuda süüdistataval ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.