Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. augusti 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Ulav Jõgeva (ik XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebused
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. augusti 2014 määrus Ulav Jõgeva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Ulav Jõgeva talle Viru Maakohtu 18.06.2013 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Ulav Jõgeva katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada Ulav Jõgevat järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt kohustada Ulav Jõgevat katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.
6.Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab Ulav Jõgeva ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.
7.Kui Ulav Jõgeva katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebused.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 18.06.2013 otsusega tunnistati Ulav Jõgeva süüdi KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.12.2012.
2.11.08.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U. Jõgeva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 26.08.2014 määrusega jäeti U. Jõgeva talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes järgmisele argumentatsioonile.
3.1.Arvestades U. Jõgeva poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (grupis toime pandud narkokuritegu ja vargus) ja korduvaid karistusi (korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest), ei olnud kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kuna isikut on ka varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta U. Jõgevale piisavalt mõju.
3.2.Kuna U. Jõgeva omas kindlat elukohta ja kahte alaealist ülalpeetavat ka enne vangistusse sattumist, ei taga nimetatud asjaolud, et süüdimõistetu alustab nüüdsest seaduskuulekat elu. Vastupidiselt Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusele ei ole kohtu jaoks usutav, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus oleks madal. Seda enam, et osa leitud narkoainetest hoidis süüdimõistetu oma elukohas, kus kasvavad ka tema kaks alaealist ülalpeetavat. Määruskaebused
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse U. Jõgeva ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes paluvad tühistada 26.08.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Süüdimõistetu leiab, et maakohus arvestas ennetähtaegse vabastamise otsustamisel liigselt isiku minevikku, kuid samas jättis tähelepanuta mitmed U. Jõgevat positiivselt iseloomustavad
asjaolud. Kinnipeetav on vangistuses läbinud kõik individuaalse täitmiskava tegevused, ta töötab ja süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on teinud endast kõik oleneva, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ning ka vangla, kriminaalhooldaja ja prokurör toetavad U. Jõgeva vabastamist. Kinnipeetav leiab, et kriminaalhooldusel oleks talle positiivne mõju ja ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt.
4.2.Kaitsja on seisukohal, et maakohtu seisukoht tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses, mis on vastuolus vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega, on veenvalt põhistamata.
4.2.1.Määruskaebuse kohaselt tuleks kohtul arvestada, et U. Jõgeva karistus saab varsti kantud ning ta vabastatakse nii või teisiti, kuid ennetähtaegsel vabanemisel saaks süüdimõistetut positiivselt mõjutada kriminaalhoolduse kohaldamine.
4.2.2.Maakohus tähtsustas liialt U. Jõgeva varasemaid tingimisi karistusi ja jättis arvestamata need asjaolud, millele tuginedes toetasid vangla ja prokuratuur kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud määruskaebustega, on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada ja U. Jõgeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole U. Jõgeva iseloomustavaid asjaolusid arvestanud kogumis ning on põhjendamatult palju omistanud tähelepanu just kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavatele aspektidele, sh isiku varasematele karistustele.
7.Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus on U. Jõgevale positiivselt mõju avaldanud. Isik on vangistuses täitnud individuaalset täitmiskava, töötanud ja tal puuduvad karistused distsipliini rikkumise eest. Ka prokurör ja vangla toetavad U. Jõgeva ennetähtaegset vabastamist ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on motiveeritud vabaduses käituma õiguskuulekalt. Lisaks on U. Jõgevale tagatud elukoht oma perekonna juures.
8.Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt U. Jõgeva käitumisest karistuse kandmise ajal (eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine ning individuaalse täitmiskava täitmine) ja nendest tagajärgedest, mida ennetähtaegne vangistusest vabastamine talle kaasa võib tuua, on õigustatud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
8.1.Kolleegium leiab, et U. Jõgeva ennetähtaegne vangistusest vabastamine aitab paremini tagada tema taasühiskonnastamise eesmärki, eriti kui võtta arvesse, et isiku vangistus lõpeb paari kuu pärast. Ringkonnakohus möönab, et U. Jõgeva puhul esineb jätkuvalt ka riske uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et täiendavate kontrollnõuete kehtestamine võimaldab neid vähendada.
9.Kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel panna U. Jõgevale kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas ja mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb U. Jõgeval jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10.Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta, mistõttu tuleb U. Jõgevale määrata katseaeg pikkusega üks aasta, mis hakkab kehtima käesoleva määruse jõustumisest.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Viru Maakohtu 26.08.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada U. Jõgeva talle Viru Maakohtu 18.06.2013 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta ning rahuldada määruskaebused.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.