Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-13-4930

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

06.veebruaril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja Alar Salu osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Jaan Pedajase vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

tingimisi enne tähtaega

leidis: Jaan Pedajas tunnistati Harju Maakohtu 18.juuni 2013.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust alates 13.detsembrist 2012.a. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka ka Jaan Pedajase eelvangistus 20.-22.oktoobril 2012.a, s.o 3 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati Jaan Pedajase suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise läbi 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 01.novembril 2013.a. Harju Maakohtu 03.detsembri 2013.a määrusega täpsustati Jaan Pedajasele Harju Maakohtu 18.juuni 2013.a otsusega mõistetud põhikaristust ja alates 13.detsembrist 2012.a kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 1 kuu 12 päeva vangistust. Jaan Pedajase karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.jaanuaril 2015.a. Jaan Pedajast on varem kriminaalkorras karistatud Saare Maakohtu 11.augusti 2000.a otsusega KrK § 140 lg 1 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Samuti on teda karistatud väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Jaan Pedajasel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Jaan Pedajasel vabaduses olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht. Jaan Pedajas on ka varem kriminaalhooldusel olnud ning siis suutis ta täita ka sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.

Jaan Pedajas kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Ta asuks elama enda isa pere juurde ja leiaks tööd tuttava poolt pakutavas kohas. Süüdimõistetu on teadlik ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatest nõuetest ning on valmis katseaja jooksul neid ka täitma. Kaitsja pidas Jaan Pedajase ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega põhjendatuks. Prokurör toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jaan Pedajas ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on Jaan Pedajasele mõistetud narkootikumide käitlemise, varguse ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuigi teda on ka varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, siis tuleb arvestada, et nimetatud karistuse kandmisest on möödunud juba väga pikka aega ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt suutis ta toona mõistetud tingimisi vangistusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita. Käesolev vangistus on Jaan Pedajase jaoks esmakordne reaalne vangistus, mistõttu leiab kohus, et ka selle õiguskuulekusele suunav mõju võib olla potentsiaalselt oluliselt suurem kui näiteks korduvat vangistust kandva isiku puhul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tuleb süüdimõistetu käitumist vangistuses pidada korrektseks. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, suhtlemisel ametnikega on ta olnud viisakas ning ei ole väljendanud ka kuritegelikke hoiakuid. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning on jätkanud ka oma haridusteed, mille pidi aga katkestama temast endast mitteolenevalt – teise vanglasse paigutamise tõttu. Oma varasemat väärkäitumist ta tunnistab ning on teinud endale tulevikuks positiivsed ja reaalsed eesmärgid. Seega leiab kohus, et on alust arvata, et karistus on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud ning ta on igati motiveeritud jätkama elu vabaduses seadusekuulekalt. Vabaduses on süüdimõistetul olemas toetavad lähedased ning kindel elukoht isa, poolvenna ja isa elukaaslase juures. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning antud on ka seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht ning lisaks võimalus saada töövõimetushüvitist. Seega on alust järeldada, et süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ning edasise eluviisi jätkamist õiguskuulekalt. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal põhjendatud, kuna on alust arvata, et