Kohtulahend

eriala. Aastal 2008 lõi Ulav Jõgeva ettevõtte xxx, teenistus oli hea ning kinnipeetava sõnul on tal sääste, millest pere saab tasuda pangalaenu ja probleemideta hakkama saama. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus kinnipeetaval ametlik sissetulek viimase kolme aasta jooksul. Kontaktisiku arvates on narkokuritegude toimepanemine olnud pikema aja vältel põhiliseks või ainukeseks elatusvahendite hankimise vahendiks. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht. Tallinna Vangla andmetel on seisuga 09.12.2013 kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid summas 112,89 eurot ning vabanemisfondis raha ei ole. Suhted lähedastega on positiivsed ja toetavad, kuid viimase kuriteo on kinnipeetav pannud toime koos teise isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav oli varasemalt kaks korda karistatud joobeseisundis juhtimise eest, samuti ühel korral väärteomenetluse korras. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav tarvitanud GHB-d, samuti isik kannab karistust narkootiliste ainete käitlemise eest. Kinnipeetav mõistab alkoholi ja narkootikumite mõju oma käitumisele, on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Kinnipeetav hindab oma tervislikku seisundit heaks, depressiooni ei ole täheldatud, ellusuhtumine on positiivne ja tulevikule orienteeritud. Samas aga on kinnipeetava mõtlemine ja käitumine sotsiaalseid norme mittearvestav, isik ei mõista oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasematest karistustest õppinud ja jätkanud uute kuritegudega. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava Ulav Jõgeva tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja palub määrata talle järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha kuu aja jooksul pärastvabanemist; võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele ning alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava perekonnas head ja toetavad suhted, kooselu kestab juba üle 20 aasta, peres kasvab kaks alaealist last. Kriminaalhooldaja on teostanud kodukülastuse ja vestelnud kinnipeetava elukaaslasega xxx xxx. Elukaaslase sõnul on tal esialgu rohkem vaja mehe abi kodus, elukaaslane töötab ja temapoolne materiaalne toetus on olemas. Kriminaalhooldaja arvates on kinnipeetaval olemas vabaduses kõik, et elada seadusekuulekalt, negatiivsed asjaolud puuduvad ning perekond väga vajab isa kätt. Ulav Jõgeva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega (t.l. 9), tema elukohaks pärast vabanemist on xxx Prokurör kirjalikult toetab, isiku taasühiskonnastamise huvides, U. Jõgeva tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kolme nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased/hõimlased; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, alluda elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 4 (neli) kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leiab, et Ulav Jõgeva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2(4)

Süüdimõistetu on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetest on näha, et isik oli kriminaalkorras karistatud 2005. aastal tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud ning 2008. aastal vangistusega 6 kuud ja tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga üks aasta ja 6 kuud; mõlemal korral KarS § 424 alusel. Samuti oli Ulav Jõgeva mitu korda väärtemenetluse korras karistatud. Käesolevat karistust kannab varguste ja suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kinnipeetav avaldas soovi õppida. Täitmiskava ei ole kohtule esitatud, kohtul ei ole ka andmeid, kas süüdimõistetu oli hõivatud tööga või mingi sotsiaalprogrammiga. Kohtule esitatud tõenditest on näha, et isikul on elukoht xxx, xxx. Kriminaalhoodalaja arvamusest selgub, et isikul on firma, mis on xxx registris. Kohtule ei ole aga esitatud firma registri väljavõtet ega andmeid firma majandustegevuse kohta. Kohus, analüüsides esitatud tõendeid ja kuulates ära süüdimõistetu, leiab, et süüdimõistetu vabastamine enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on ennatlik. Oma järelduse tegemisel arvestab kohus Ulav Jõgeva poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, nimelt narkootiliste ainete käitlimine suures koguses, mis on ühiskonna tervise vastu suunatud kuritegu. Harju Maakohtu 18.06.2013 otsuse kohaselt hoidis kinnipeetav kolme liike narkootiliseid aineid oma elukohas, s.t kohas, kus elab kaks alaealist last, ohustades oma käitumisega ka konkreetselt oma laste elu ja tervist. Kohus arvestab ka isiku korduvaid karistusi (nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluse raames) ja süüdlase käitumist vabaduses (uute süütegude toimepanemine, kuigi oli juba tingimisi vangistusega karistatud), millest kohus järeldab, et isik ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega valinud seaduskuulekat käitumist. See näitab, et varasemad karistused (vangistus ja tingimisi vangistusest vabastamine) ei mõjutanud kinnipeetavat ja ei muutnud teda seaduskuulekamaks. Seega mõistetud karistused, sealhulgas tingimuslik karistus, ei ole Ulav Jõgeva puhul täitnud oma eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Antud asjas ei saa kohus lugeda ka elu- ja töökoha olemasolu ennetähtaegse vabastamise eeldusteks. Kinnipeetaval oli elukoht ja kahe lapsega perekond ka kuritegude toimepanemise ajal. Isiku elukoht oligi kuriteo toimepanemise kohaks (hoidis narkootilised ained oma elukohas) ja seda ei mõjutanud elukaaslase ja laste viibimine samas kohas. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 p-le 4 elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad kohas elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kuna pärast vabanemist soovib Ulav Jõgeva asuda elama aadressile xxx, kus elab elukaaslane xx xxx, elektroonilise valve kohaldamiseks pidi olema elukaaslase kirjalik nõusolek, mida kohtule aga esitatud ei ole. Samuti seab kohus ka isiku töökoha olemasolu kui uute kuritegude toimepanemise takistuse kahtluse alla. Töökoht (väidetav firma xxx) oli kinnipeetaval ka enne vangistust, firma tõi kinnipeetava väitel tulu ja pärast vabanemist ei ole tal probleeme tööga. Kuid kinnipeetava vangistuseelne käitumine tõendab vastupidist: vaatamata väidetavale tulule ettevõtlusest pani Ulav Jõgeva toime varguse ning tegeles narkootiliste ainete käitlemisega. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Arvestades süüdimõistetu isikuga, samuti kuritegude asjaolude ja ohtlikkusega, leiab kohus, et Ulav Jõgeva puhul ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Süüdimõistetu toime 3(4)

pandud kuriteod muutuvad ainult ohtlikemaks, mistõttu peab ka riik tema käitumisele rangemalt reageerima. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav tarvitas alkoholi ja ise tunnistas, et alkoholi mõju temale on negatiivne. Kinnipeetaval võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud, süüdlasel ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest ennetähtaegselt. Vangistusest ennetähtaegne tingimisi vabastamine on pigem erandolukord ning tuleb kõne alla selle isiku puhul, kelle karistuse eesmärgid on saavutatud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Antud juhul aga ei saa rääkida sellest, et Ulav Jõgeva puhul oleks karistuse eesmärgid ennetähtaegselt saavutatud, isik ei ole aru saanud oma tegude lubamatusest ja sellest, et oma tegude eest tuleb ka vastutada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Ulav Jõgeva temale Harju Maakohtu 18.06.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.