Kohtulahend

-

mobiiltelefon Samsung ja sim-kaart, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Moses Uluata Titele; - Western Unioni kviitung, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2-CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KarS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

piletid 26.09.2013. a kell 06:45 Tallinnast väljuvale Estonian Air lennule nr OV173 suunal Tallinn- Amsterdam ümberistumisega KLM-i lennule KL1701 Amsterdam Madriidi ning 29.09.2013. a, kell 00:35 LAN Airlines lennule nr LA2707 suunal Madrid- Lima. 30.09.2013. a kihutas M. Tite telefoni teel antud korraldustega XXX ja XXX Peruus, Plaza San Migueli nimelises kaubanduskeskuses suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. Nii võtsid XXX ja XXX M. Tite viidatud kaubanduskeskuses vastavalt M. Titelt saadud juhistele tuvastamata naisterahvalt vastu lillat värvi akrüülmaterjalist käsipagasi kohvri, millesse oli peidetud kokku 5,815 kg kokaiinhüdrokloriidi. Nimetatud kohvrit asusid XXX ja XXX M. Titelt saadud korralduste alusel toimetama Hispaaniasse M. Titele, lootes sel viisil teenida M. Tite lubatud 3000 eurot. M. Tite korraldusi täites sõitsid XXX ja XXX Limast bussiga Peruusse, Cuscosse, kust nad pidid edasi lendama suunal Rio de Janeiro -Hispaania, kuid peale pardakaartide registreerimist peeti nad Cusco lennujaamas tollikontrolli käigus kinni ning nende valduses olnud kohvris olev narkootiline aine leiti ja võeti ära. Narkootilise aine grupis üle Euroopa Liidu piiri toimetamisele kihutamisega ning grupis suures koguses narkootilise aine omandamisele ning valdamisele kihutamisega pani Moses Uluata Tite toime KarS §392 lg 2 p 2 - §22 lg 2 ja KarS §184 lg 2 p 1 - §22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Taavi Pern, süüdistatav Moses Uluata Tite ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele ning juhindudes KarS §63 lg 1 nõuab prokurör M. Tite karistamist KarS §392 lg 2 p 2 - §22 lg 2 ja KarS §184 lg 2 p 1 - §22 lg 2 tunnustega kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 4 kuud. M. Tite karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibimise aeg alates 04.04.2014. a. Juhindudes KarS §54 lg 1 tuleb M. Titele mõista lisakaristuseks riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt kriminaalasja materjalidele on kuriteod toime pandud Hispaanias ja Peruus. KarS § 8 kohaselt teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Eesti on ühinenud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga, millega Eesti on võtnud endale kohustuse võidelda uimastikuritegevusega. KrMS § 25 lg 2 kohaselt kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Harju Maakohtule. Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Moses Uluata Tite kuulub KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Moses Uluata Tite suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1, p 2 ja p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - mobiiltelefon Samsung ja sim-kaart, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Moses Uluata Titele; - Western Unioni kviitung, mis asub kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2-CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KarS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatav esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Sissetuleku puudumine ja asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei saa olla aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude osaliseks või täielikuks riigi kanda jätmiseks, sest vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei ole alust. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Moses Uluata Tite menetluskulud on summas 1846,10 eurot, mis on süüdistataval sissetuleku puudumist arvestades märkimisväärselt suur summa. Vangistuse ajal on kinnipeetavatel võimalik töötada, kuid eeldatav töötasu ning tööle asumise aeg ei võimalda menetluskulude kohest tasumist.

Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 957,60 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Moses Uluata Titel menetluskulud summas 1846,10 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimese 11 kuu jooksul igal kuul 154 eurot ja 12. kuul 152,10 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.