Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.09.2014, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-14-7260 (14240100201)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
H.A’a süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
H.A, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx taksojuht, kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 25.04.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 202 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 2 k vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka kuulus ärakandmisele 1 k 25 p vangistust, mis KarS § 73 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 19.06.2014, v.-adv. Marina Valge
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.A KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o summas 213,20 (kakssada kolmteist eurot ja 20 senti) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2014 igakuiselt vähemalt 21,32 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.07.2015.
Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914400009038 ja selgitus: „H.A , 1-14-7260, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld H.A suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista H.A-lt 40 (nelikümmend) eurot M H (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.A-lt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti ) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada H.A tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 640,50 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2014 igakuiselt vähemalt 53,37 eurot ja viimasel kuul 53,43 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2015. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700017746 ning selgitus: „H.A , 1-14-7260, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 11.01.2014.a kella 06.00 paiku xxxx maja juures taksos lõi taksojuht H.A rusikaga Me H vastu huult ning seejärel tiris kannatanut jalast ukse poole ning tõmbas M H õlast tirides autost välja, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. II Süüdistuse sisu H.A süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 11.01.2014.a kella 06.00 paiku xxxx maja juures taksos lõi M H
rusikaga vastu huult. Seejärel avas H.A M H poolse takso ukse, tiris M H jalast ukse poole, võttis M H õlast ja tõmbas hooga taksost välja, mille tagajärjel M H kukkus tänavale. Seega H.A , lüües teist isikut, millega tekitas teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb H.A süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 5,33 eurot moodustab 213,20 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates oktoobrist 2014.a igakuiselt vähemalt 21,32 eurot lõpptähtajaga 31. juuli 2015.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt H.A süüdistuses saabusid kohtusse 02.09.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 01.09.2014. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Süüdistatava H.A kaitsja vandeadvokaat Marina Valge on esitanud 25.08.2014 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnale kirjaliku taotluse, tehes ettepaneku KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi ja seda ühe aasta jooksul. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus H.A käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.A karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.A puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu M H on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 40 eurot. Ta soovib AS Rakvere Haigla EMO-s tasutud visiiditasu 5 eurot ja maha kukkudes põlve juurest katki läinud pükste maksumuse 35 eurot, kogusummas 40 eurot hüvitamist. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu M H tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 40 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt H.A-lt välja mõistmisele. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, st 532,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.