Kohtulahend

1-14-5700

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 28.04.2014 kuni 29.04.2014, 21.05.2014, so 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista M.F-ile är akandmisele 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.09.2014. M.F-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Mõista M.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 17.09.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot. Määrata, et M.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.F , 1-14-5700, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 10.10.2014.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

M.F ́it süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 28.04.2014.a kella 12.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 51 maja juures, tekkinud konflikti käigus, kasutas vägivalda xxx suhtes, nimelt lõi teda kaks korda labakäega vastu nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, olles alkoholijoobes, 20.05.2014.a kella 23.30 paiku Narva linnas xxx korteris kasutas vägivalda oma ema xxx suhtes, nimelt tõukas teda põrandale ja korduvalt lõi teda käega vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, seega pani M.F toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav M.F end süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata.

1-14-5700

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära prokuröri, kannatanute ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et M.F-i süü antud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud. Antud kuritegude toimepanemine süüdistatava M.F-i poolt on tõendatud: Kannatanu xxx ütlustega (lk 1-6), kust tuleneb, et M.F 28.04.2014.a kella 12.00 paiku Narva linnas A.Puškini tn 51 maja juures lõi teda kaks korda labakäega vastu nägu, tekitades füüsilist valu. Kannatanu xxx ütlustega (lk 24-27) kust tuleneb, et tema poeg M.F 20.05.2014.a kella 23.30 paiku xxx korteris tõukas teda põrandale ja korduvalt lõi teda käega vastu pead, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi. Kannatanu xxx ütlusi kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (lk 28-31), kust nähtub, et 21.05.2014 kell 02.15kannatanu xxx läbivaatusekäigus tuvastati järgmiste kehavigastuste olemasolu: parema käe küünarliigese marrastus, parema käe siseküljel küünarliigsest kõrgemal hematoom, vasakul jalal põlveliigesest allpool marrastus. Kahtlustatava M.F-i enda ütlustega (lk 16-20, 35-39), kust tuleneb, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav M.F pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §121 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.F on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh vägivaldsete kuritegude eest reaalse vangistusega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.F-i karistamine rahalise karistusega ei ole võimalik, kuna karistus uue tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

1-14-5700

Viimasel korral M.F-ile määratud vangistus oli jäetud täitmisele pööramata tingimisi katseaega. Vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue vägivaldse kuriteo varsti pärast katseaja lõppemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistuse tingimisi mitte pööramata või asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.F-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid M.F-i puhul ei esine. M.F pani toime 2 kuriteoepisoodi, ta kasutas vägivalda kahe naissoost kannatanute suhtes, kellest üks on süüdistatava ema. Seetõttu M.F-i süüaste on suur ning kohus on seisukohal, et M.F väärib karistust, mis on KarS §-s 121 ettenähtud keskmise karistuse (1 aasta 6 kuud) suurem. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti kannatanute arvamust, peab kohus võimalikuks kergendada M.F-i karistust ning mõista temale karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit – vahistamine, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 268 lg 6, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.