lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-13760/148

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-13760/148
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-13760/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.03.20101-09-13760/27Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.09.20101-09-13760/99Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.05.20121-09-13760/143Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.08.20141-09-13760/172Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.11.20151-09-13760/179Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13760

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. augusti 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Valeri Kornatšjov, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 12. augusti 2014 määrus jätta muutmata.

Süüdimõistetu Valeri Kornatšjovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati V. Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistusaeg algas 13.03.2009 ja lõppeb 13.03.2017.
2.Viru Maakohus 12.08.2014 määrusega jättis V. Kornatšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi, käesolevas määruses alljärgnevalt kokkuvõtvalt kajastatavaid, asjaolusid. 2.1 Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud arvestades tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimese astme isikuvastane vägivaldne
1-09-13760/184
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.01.2017
1-09-13760/191Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.12.2017
1-09-13760/199Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.03.2019

kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks käitumiskontrolli nõuete ja täiendavate kohustuste eiramine). Kohus märkis, et V. Kornatšjovi on ka varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta jätkas kuritegelikku elu ja pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti on süüdimõistetut juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus V. Kornatšjovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kelle kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Seega ei teki veendumust, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid oleksid saavutatud ja ta ei paneks toime uusi kuritegusid.

3.V. Kornatšjov vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetava arvates võimaldavad tema vabastamist järgmised asjaolud. 3.1 Kinnipeetav kinnitab, et MTÜ Teekond pakub vabanemisel talle ajutist elukohta ja seal on tal võimalik läbi erinevate programmide leida abi, toetust ja juhendamist tööalastes ning sotsiaalsetes küsimustes, osaleda tervist edendavates rühmades ning saada abi psühholoogilt. Vastav garantiikiri on lisatud käesolevale kaebusele. Samuti tagab mittetulundusühing talle tugiisiku, kes töötab temaga nii vanglas kui vabaduses 3.2 V. Kornatšjov märgib ka, et ta on vanglas läbinud nii A2 kui B1 taseme riigikeele kursused, milline asjaolud võimaldab tal töötada ka eesti keelt kõnelevas kollektiivis. Seega on töökoha leidmine lihtsam. Veel on ta vanglas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, nagu eluviisitreening, agressiivsuse asendamise kursus ning ka MTÜ Teekond tervise teemalisel treeningul. Need kursused on pannud teda sügavalt järele mõtlema ning eluväärtusi ümber hindama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Kornatšjovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium leiab, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav V. Kornatšjov kannab vangistust teise inimese tapmise eest. Kuriteokirjelduse kohaselt peksis ta koos kaassüüdistatavaga kannatanut käte ja jalgadega vastu keha ning pead, tekitades kannatanule eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Mõni päev pärast tapmist tükeldas V. Kornatšjovi kaassüüdistatav surnukeha ja koos vedasid nad kehaosad Harku järve jääle. Ringkonnakohus, võttes lisaks toimepandud kuriteo asjaoludele arvesse ka V. Kornatšjovi korduvat karistatust ja vangistuses mitmete distsipliinirikkumiste toimepanemist, kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamist 2 aastat ja 6 kuud enne mõistetud karistusaja lõppu kuidagi võimalikuks ei pea. Siinjuures rõhutab kriminaalkolleegium, et isiku vabastamise seisukohalt on oluline ka tema vangistusaegne käitumine.
6.Järgmiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kinnipeetava käitumist ei ole võimalik mõjutada kriminaalhoolduslike vahenditega. V. Kornatšjov on varem tema suhtes kohaldatud katseajal toime pannud uue kuriteo ning tal on olnud raskusi käitumiskontrolli nõuete ja täiendavate kohustuste täitmisega. Seega puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus uskuda, et

käesoleval vabanemisel ta suudaks või oleks piisavalt motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja järgima kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi. Määruskaebuses esitatud argumendid ei ole kaugeltki piisavad ringkonnakohtu eelmärgitud seisukoha ümberkujundamiseks. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid, riigikeele õppimine, vabaduses elu- ja töökoha ning isegi tugiisiku olemasolu ei ole piisavad vabastamaks V. Kornatšjovi vangistusest 2,5 aastat enne vangistusaja lõppu.

7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.