Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 16.10.2009. a otsusega tunnistati L.B süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja karistati 10 aasta vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.06.2007. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning L.B-le mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaega hakati lugema alates 20.10.2008. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 24.05.2010. a kohtumäärusega muutmata kujul. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.10.2008. a ja lõppeb 07.08.2019. a. L.B ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 14.03.2014. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. L.B on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla ei toeta L.B järelevalve alla.

tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on L.B-l olemas kindel elukoht, mis vastab elktroonilise valve kohaldamise tingimustele. Mõlemad vanemad on lubanud, et toetavad teda majanduslikult. Kriminaalhooldusele on ta määratud kolmel korral – kahel viimasel ei järginud kontrollnõudeid ja sooritas uue kuriteo. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on võlanõudeid 8540 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak ei toeta L.B vabastamist enne tähtaega. Arvestades isiku varasemat eluviisi, ellusuhtumist ja alkoholisõltuvust, ei ole välistatud uued seaduserikkumised ka tulevikus. Samuti ei ole varasemad sotsiaalprogrammid mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Tema vabanemisjärgne elukoht kuulub isikule, keda on kriminaalkorras karistatud seitse korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Süüdimõistetu L.B selgitas, et ta soovib elektroonilise valve alla vabanda. Tal on olemas elukoht ja praeguseks ka töökoht XXXX. Vanemad on nõus teda toetama, kuid nende juures elada ta ei saaks. Vanglas on ta omandanud keevitaja eriala, soovib jätkata õpinguid 12. klassis.

Kaitsja palub vabastada L.B elektroonilise järelevalve alla. Isikul, kes on pikka aega vanglas olnud, on igapäeva eluga kohanemiseks vaja kriminaalhooldust. Positiivne on, et ta on omandanud eriala, on õppinud, ei oma distsiplinaarkaristusi. Kohtuniku seisukoht L.B kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on L.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on L.B vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.B-d on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral. Praegu kannab ta liitkaristust tapmise, varguse, alkoholijoobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kuriteod on läinud raskemaks, lisandunud on raske isikuvastane süütegu. Vangla iseloomustuse kohaselt on hinnatud L.B poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 53% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 38%. Viimati on L.B-d karistatud Tartu Maakohtu 26.01.2007. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega 2-aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 05.06.2007. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida suurendati Tartu Maakohtu 26.01.2007. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristus 1 aasta 10 kuud vangistust. Kehtivad distsiplinaarkaristusi L.B-l ei ole.

L.B-l on vabanemisel olemas kindel elukoht XXXX. Korteriomanik R.P. kasutab korterit vaid kord kuus Eestis viibimise ajal. Positiivne on, et L.B on oma sõnul leidnud töökoha, ta on vangistuse kandmise ajal käesoleval aastal lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassi ning pärast keskhariduse omandamist soovib minna väikeettevõtluse kursusele. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et mõlemad vanemad on avaldanud, et poja vabanemise korral toetavad nad teda majanduslikult. Seega on L.B-le loodud vabaduses tingimused, mis võimaldavad elada seaduskuulekalt. L.B on karistuse kandmise ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, sh Eluviisitreening, mis käsitleb sõltuvusprobleeme. Vangla iseloomustuse kohaselt ei pidanud süüdimõistetu alkoholi tarvitamist probleemiks, kuid ta on avaldanud, et on motiveeritud tarvitamiskäitumist muutma ja elama vabanemise järel alkoholita. Samas on Harju Maakohtu 28.05.2008. a määrusega, millega vabastati L.B ennetähtaegselt vangistuse kandmisest, kohustatud teda mitte tarvitama alkoholi, kuid uue kuriteo - tapmise on ta toime pannud alkoholijoobes. L.B on varasemalt vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, mille ärakandmata karistuse osa on käesolevas kriminaalasjas liidetud katseajal toimepandud uute kuritegude eest mõistetud karistusele. Seega on süüdimõistetu jätkanud uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on L.B viibinud kriminaalhooldusel kolmel korral, millest kahel on ta rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 peab kohus enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel eelkõige kaaluma kuriteo toimepanemise asjaolusid. L.B on toime pannud raske kuriteo – inimese tahtliku tapmise ja seda katseajal. Kohus on seisukohal, et vaatamata karistuse kandmise positiivsele kulule, ei ole ära kantud karistuse osa piisav selleks, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. L.B-d on varasemalt karistatud nii reaalse vangistuse kui ka tingimisi vangistusega, samuti on ta vabanenud vangistuse kandmiselt enne tähtaega, kuid see ei ole motiveerinud teda olema edaspidi õiguskuulekas. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Samuti ei ole kohus veendunud, et L.B on suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid, arvestades eelnevaid katseaja ebaõnnestumisi. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et L.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.