1-09-4589
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-4589
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Jane Pajus
Kriminaalasi
M.W tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valvega
Kinnipeetav
M.W Elukoht: XXXX; isikukood: XXX ; kodakondsus: XXXX
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
jätta vabastamata M.W (isikukood XXX ) Tartu Maakohtu 16.10.2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.
Põhjendused M.W tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.10.2009. a otsusega KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust, KarS § 202 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust ning KarS § 25 lg 1,2- § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aastat vangistust, lugedes kergemad
karistused kaetuks raskeima karistustusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust määrati hakata arvestama alates 17.10.2008. a. Karistuse kandmise algus 17.10.2008. a ja lõpp 17.10.2019. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 17.04.2014. a. M.W-d on varem enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras karistatud 11-l korral: 1) 04.10.2002. a Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistust määrati kohaldada tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; 2) 23.07.2003. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud 13 päeva vangistust; 3) 20.01.2005. a Jõgeva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega; 4) 04.05.2005. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel määrati lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks Jõgeva Maakohtu 20.01.2005. a otsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 kuud vangistust; 5) 27.07.2005. a Järva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust; 6) 17.02.2006. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga; 7) 05.07.2006. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8- § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 17.02.2006. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust; 8) 26.02.2007. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud 8 kuu pikkune vangistus kaetuks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.07.2006. a otsusega mõistetud 1 aasta 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega; 9) 26.06.2007. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.02.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 4 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 1 kuu 16 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust; 10) 28.05.2008. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 26.06.2007. a otsusega mõistetud karistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 26.06.2007. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kantud osa, s.o 11 kuud 3 päeva vangistust, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 15 päeva vangistust; 11) 25.05.1998. a Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga.
Tartu Vangla 03.04.2014. a iseloomustuse kohaselt on M.W-d kriminaalkorras karistatud varem 11-l korral ning ta kannab kuuendat reaalset vangistust. Varasemalt on toime pannud ainult vargusi, kuid käesolevat karistust kannab tapmise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning asja omavolilise kasutamise katse eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks oli alkoholi liigtarvitamine ja grupi mõju. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Vangistuse jooksul on osalenud aktiivselt majandustöödel köögitöölisena ja sektsioonikoristajana. Alates 04.06.2013. a töötab AS-is XXXX vedelvärvijana ja pulbervärvija abina. Töö suhtes valiv ei ole. Ajavahemikul 01.09.2012. a kuni 20.06.2013. a õppis Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassis, 11. klassis õppimine ei jätkunud, kuna õppimine tundus kinnipeetavale raske. Igal pühapäeval käib jumalateenistustel. Eelmise vangistuse jooksul on osalenud Hingamisteraapias ja läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas üüripinnal aadressil XXXX, kus pani toime ka kuriteo, mille eest käesolevat karistust kannab. Vabanemisel asub elama X kuuluvasse korterisse aadressile XXXX. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Korterit kasutab kinnipeetava X, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. On omandanud 2007. a Tartu Vanglas keevitaja eriala. Samuti on vabaduses omandanud tõstukijuhi eriala. On vabaduses töötanud nii mitteametlikult kui ka ametlikult. On töötanud XXXX tõstukijuhina, AS-is XXXX ning saeveskis ketasraamijuhi abina. Lisaks on töötanud AS XXXX abitöölisena. Mitteametlikult on töötanud ehitusel abitöölisena, saeveskis tõstukijuhina, metsas saemehena, kaevanud rakkekaevusid, paigaldanud metsas katuseid ning on töötanud ka puhastusteenindajana. Käesoleva vangistuse jooksul on säilinud tööharjumus. Lisaks tegeleb käesoleva vangistuse ajal ka joonistamisega. Vangla andmetel on tasumata võlanõudeid 7113,91 eurot ja vabanemisfondis 429,06 eurot. Vangistuse ajal on rahaliselt toetanud lähedased, samuti saab töötasu AS-is XXXX töötamise eest. Vabanemisel kindel töökoht puudub, aga on valmis registreerima end Eesti Töötukassas tööotsijana. Ka kinnipeetava ema on nõus vabanemisel kinnipeetavat rahaliselt toetama. Lähivõrgustikku kuulub XXXX. Vangistuses olles kinnipeetav abiellus, kuid hetkel on pooleli lahutusprotsess. Vangistuses suhtleb peamiselt telefoni teel X ja X. Teiste sugulastega ei suhtle. Vangistuses olles ei loo uusi suhteid kaaskinnipeetavatega, hoiab pigem omaette. Alkoholi proovis esimest korda 17-aastasena, tõsisemad probleemid koguste ja tarvitamiskestvusega ilmnesid 21-aastaselt. Pikim alkoholi tarvitamise tsükkel kestis väidetavalt ühe kuu. Alkoholi liigtarvitamine mõjutas nii sotsiaalset kui ka majanduslikku toimetulekut. Viimase vangistuse ajal osales joovasti vaba osakonna tegevustes, näitas üles motivatsiooni vabaneda alkoholiprobleemist. Vabanemisel suutis aga kaks nädalat kaine olla ja seejärel tarvitas alkoholi kaks nädalat järjest, s.o kuni kuriteo sooritamiseni ja vahi alla võtmiseni. Käesoleva vangistuse jooksul läbi viidud vestluste käigus on avaldanud motivatsiooni vabanemisel mitte alkoholi tarvitada, kuna mõistab selle negatiivseid tagajärgi. Kõik kuriteod on pannud toime alkoholijoobes. Ei välista, et viimane kuritegu oleks jäänud sooritamata, kui ei oleks olnud alkoholijoobes. Narkootilisi aineid ei ole väidetavalt proovinud. 2009. aastal loobus 15 aasta pikkuse suitsetamise järel kõrvalise abita suitsetamisest. Tervislik seisund hea, on saanud vangistuses X ravi. On olnud kolm korda kriminaalhooldusel, millistest esimese läbis edukalt, teisel kahel juhul pöörati karistused täitmisele. Vangla on hinnangu uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26%. Vangla toetab M.W tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku 10.03.2014. a ettekande kohaselt on M.W sündinud Jõgeval. X sõnul tarvitas kinnipeetava isa ohtrasti alkoholi ning pereelu lagunes. X hinnangul on see mõjutanud ka laste hilisemat käitumist. Kriminaalse tegevusega alustas kinnipeetav juba 18-aastaselt. Põhiliselt elatus vabaduses juhutöödest teenitust. Kinnipeetaval on X, kelle kasvatamises ta ei osale. Kinnipeetava ema toetab poja ennetähtaegset vabastamist ning temale teadaolevalt suhtleb poeg
vaid lähedaste pereliikmetega ning ema ei tea nimetada isikuid, kes võiks kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada. Vabanemisel saab kinnipeetav asuda elama X kuuluvasse korterisse, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. X on andnud ka kirjaliku nõusoleku korterisse valveseadme paigaldamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab isiku järjepidevus kuritegude toime panemisel. Varasem elukäik viitab hoolimatule ja riskivale eluviisile. Uue kuriteo soodusfaktoriks on alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks. Elektroonilise valve kohaldamise aeg võiks kriminaalhooldusametniku hinnangul olla 6 kuud. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta M.W vabastamist tingimisi ennetähtaegselt järgmistel põhjustel. 1) Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h vangistusega. Kuritegude dünaamika on muutunud oluliselt raskemaks. 2) Käesoleva vangistuse tinginud kuriteod on isik toime pannud vahetult pärast eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist. 3) Iseloomustuses on korduvalt rõhutatud kuritegude toimepanemist soodustava asjaoluna alkoholi tarbimist, kuid praeguse vangistuse vältel selle probleemiga tegeletud ei ole. 4) Väärib tähelepanu, et isik oma süüd tunnistanud ei ole. 5) Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu selle toime pannud isiku vabastamine karistuse kandmiselt enam kui viie aastase katseajaga ei ole ühiskonna ootustele vastav. 6) Kohtus riiklikku süüdistust esindanud prokurör Toomas Liiva ei pidanud samuti võimalikuks M.W vabastamist toetada. Positiivsena tuleb märkida ja tunnustada tööharjumuse säilitamist või loomist, kuid sellest üksi ei piisa ja vabastamist mittevõimaldavad argumendid on kaalukamad. M.W avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning läbi vaadanud esitatud materjalid ja prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et M.W vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta kannab kuuendat reaalset vangistust. Eeltoodu näitab, et hoolimata mitmesugustest karistustest, ka tingimisi karistustest, on M.W jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on kandnud karistust varguste eest, kuid käesolevalt kannab karistust tapmise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise, turustamise ja asja omavolilise kasutamise katse eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud alkoholi liigtarvitamine ja grupi mõju. Alkoholi proovis M.W esmakordselt juba 17-aastasena ning tõsisemad probleemid koguste ja tarvitamiskestvusega ilmnesid juba 21-aastaselt. On tarvitanud alkoholi ka pikema perioodi vältelpikim tarvitamistsükkel 1 kuu. Positiivsena peab kohus vajalikuks ära märkida, et M.W-l ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on vanglas osalenud aktiivselt majandustöödel, lõpetanud 10. klassi ja hetkel töötab vedelvärvija ja pulbervärvija abilisena. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades M.W vabastamist, hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26%, s.t suhteliselt kõrgeks. Käesolevalt tuleks M.W-l väga
pika katseaja edukaks läbimiseks järgida täpselt kriminaalhoolduse nõudeid, kuid tema varasem elukäik on näidanud, et M.W ei ole suutnud kriminaalhooldust edukalt läbida. Ta on olnud kriminaalhooldusel kolmel korral ja kahel juhul on tulnud karistused tema suhtes täitmisele pöörata. Arvestades eeltoodut ja viimati toimepandud kuritegude raskust ja iseloomu ei saa mööda vaadata asjaolust, et tänase päeva seisuga kandmata karistuse osa on väga suur: peaaegu 5 ja pool aastat, mis ületab karistusõiguses sätestatud maksimaalse võimaliku katseaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M.W vabastamine tänase päeva seisuga oleks liiga ennatlik ning ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.