Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-984
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Marina Davõdovitš
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 11.08.2014 erakorraline ettekanne R.I-le Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks R.I , isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht puudub
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas 11.08.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. R.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsuse alusel KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati R.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 4 kuu võrra. Kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulke eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi R.I täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli R.I täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 28.05.2013. Kriminaalhoolduse algus 19.04.2013 ja lõpp 18.04.2016. Viru Maakohtu 31.03.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 27.03.2014 erakorraline ettekanne nr.60616 ja R.I-le määrati Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav
kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis.. Ettekande esitamise põhjuseks oli regitreerimiskohutuse rikkumine ning alkoholi tarvitamine katseajal ( pani toime uue väärteo alkoholijoobes). Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna R.I on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening ning eelnevalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, tuleks temale mõistetud tingimisi vangistus pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et R.I puhul vangistuse asendamine käitumiskontrolliga ei ole otstarbekas, vaatamata kriminaalhooldusametnike poolt läbiviidud sekkumisetele. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et R.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, rikkudes kohtu poolt määratud täiendavat kohustust tarvitades ametnikule teadaolevalt 2-l korral katseajal alkoholi. R.I selgitas kohtus, et ta ei ole veel alhoholivastasele ravile läinud, kuigi käis polikliinikus ja talle selgitati, et pöörduda tuleb kuu aja pärast. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 05.06.2013 selgitati R.I-le kriminaalhoolduse õigusi-kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Kriminaalhooldusalusele tõlgiti õigused ja kohustused tema emakeelde ja selgitati kohtu poolt määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. R.I on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 119) 11.08.2014 toimunud registreerimisel tuvastati R.I alkoholijoove 0,508 mg/l väljahingatavas õhus alkomeetriga Alcotector 2 NAT-892. (t.l. 159 pöördel – 160) 11.08.2014 kirjutas R.I, et ta tunnistab eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist. Enda sõnul tarvitas pidustuste puhul 2 liitrit Tauruse õlut. R.I palub seletuses kohtult karistust mitte täitmisele pöörata, vaid anda talle võimalus minna sõltuvusravile tähtajaga 30.09.2014. (t.l. 160 pöördel). Seega, on tuvastatud, et süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Ajavahemikul 09.08.2013-13.09.2013 läbis sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. (t.l.159) Kohtunik märgib, et R.I rikkumine on fikseeritud kriminaalhooldusametniku poolt alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga. (t.l. 159 pöördel – 160) Süüdimõistetu antud seletused, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul 2 liitrit kanget õlut näitavad isiku kergemeelsust talle mõistetud karistusse puutuvalt– süüdimõistetu ei ole isegi püüdnud teadvustada endale alkoholi tarvitamise probleemi. Kuna esmasel registreerimisel 05.06.2013 selgitati R.I-le tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi ning kohus on juba varem reageerinud samataolisele rikkumisele uue kohutuse panemisega, süüdimõistetu aga pani toime taas samasisulise rikkumise ( tarvitas alkoholi katseajal) on kohtunik seisukohal, et tegemist on tõsise rikkumisega. Kriminaalhooldusalusele on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks 31.03.2014 Viru Maakohtu määrusega, millega talle määrati täiendav kohustus – läbida sotsiaalabiprogramm. Kuigi ettekandes ei ole märgitud kas ja millise programmi on süüdimõistetu läbunud, on võimalik järeldada, et uue kohustuse määramise kaudu ei ole enam võimalik isikut mõjutada ja suunata koostööle kriminaalhoolduses. Samas on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. See näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui
süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Hinnates kriminaalhoolduse jätkamise perspektiivi, ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta ka seda, et isik oli varem kohtulikult karistatud ja karistusest tingimuslikult vabastatud, kuid ka tol korral ei tulnud ta kriminaalhooldusega toime ja Viru MK 24.04.2009 kohtumäärusega pöörati 4-kuuline karistuis täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas oli isik süüdi tunnistatud esimese astme isikuvastases kuriteos, karistuisest vabastamine oli kohaldatud kui erand, et anda isikule viimase võimaluse asuda seadusekuulekale elule. Kuritegu oli toime pandud joobeseisundis. Seega, on tuvastatav, et alkoholi tarvitamise probleem oli ja on sügav ja täiendava kohustuse range järgimine ( mitte tarvitada katseajal alkoholi) on süüdimõistetu jaoks erilise tähendusega. Pannes kuriteo toime joobeseisundis, olles tabatud kahel korral katseajal alkoholi tarvitamise tunnustega, ei ole süüdimõistetu aru saanud, et kohtu määratud kohustuste järgimine on see tingimus, mille esinemisel jäetakse karistus täitmisele pööramata. Süüdimõistetu ei teinud midagi, et lahendada alkoholi tarvitamise probleemi. Ta ei ole senini läinud ravile. Süüdimõistetu selgitus, et ta käis polikliinikus ja talle selgitati, et pöörduda tuleb kuu aja pärast, ei ole ettekande lahendamisel olilise tähendusega, sest alkoholi tarvitamise probleem on süüdimõistetul tekkinud juba ammu, ja oluline on see, et süüdimõistetu hoiakud ei ole muutunud ka pärast kohtuotsuse tegemist, millega vabastati ka karistuse kandmisest tingimuslikult. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldus R.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. R.I on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohtunik kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.
nõustub
Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja R.I tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 431, § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Marit Puuseppa taotlus R.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata R.I-le Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Saata R.I kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.