Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-13-984

Määruse tegemise aeg ja koht

31.märts 2014, Jõhvi kohtumaja

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu

Kirjalikus menetluses

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse 27.03.2014 erakorraline ettekanne nr 60616 Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks A.A isikukood: XXX, elukoht xxx

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele A.A-le täiendav kohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis. A.A tunnistati Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi A.A täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati A.A katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse algus 19.04.2013 ja lõpp 18.04.2016. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele ja rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud A.A ette nähtud ajal 10.03.2014 registreerimisele vaid ilmus 19.03.2014. 19.03.2014 vastuvõtul edastas A.A kriminaalhooldusametnikule Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna kiirmenetluse otsuse nr 10220132446661. Antud otsuse kohaselt viibis A.A 09.03.2014 kell 21.40 oma korteris aadressil xxxalkoholijoobesesiundis lärmas, karjus valjusti kasutades ebasündsaid väljendeid, vehkis kätega, püüdis saavutada füüsilist kontakti ning alustada kaklust, millega rikkus avalikku korda ja teiste inimeste rahu. A.A sooritas KarS § 262 järgi väärteo saades karistuseks rahatrahvi 40 eurot. Oma taolise käitumisega rikkus A.A KarS § 75 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel talle kohtu

poolt määratud kohustust ilmuda registreerimisele ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 13.11.2013 antud seletuses A.A kirjutab, et ei saanud tulla registreerima 11.11.2013, sest oli haige, radikuliit. Arsti poole ei pöördunud. Hommikul kell 8:00 helistas kriminaalhooldusametnikule ja teavitas teda sellest. Palus võimalust tulla registreerima 13.11.2013 (lk 126). 26.11.2013 seletuses kirjutab A.A (lk 128), et 25.11.2013 pidi tulema registreerima, kuid ajas segamini kuupäevad. Kui märkas siis helistas. Tuli registreerima 26.11.2013 hommikul kell 8:00. Isikutunnistuse vormistas endale detsembris 2013. 19.03.2014 antud kirjalikus seletuses A.A ( lk 134) selgitab, et 10.03.2014 ei ilmunud registreerima, sest oli ribi katki. Käis eelnevalt traumapunktis. 09.03.2014 riidles kodus oma naisega ja ta kutsus politsei. Ma olin natuke alkoholi tarvitanud. Hiljuti suri tema sõber xx xx ja tarvitasid koos teiste tuttavatega alkoholi, tähistasime matust. Kahetseb oma tegu ja palub kohtul mitte saata teda karistust kandma vanglasse. Palub võimalusel karistuseks rikkumise eest määrata talle kohustus-läbida sotsiaalprogramm. Hooldusalune lubas, et teeb kõik endast oleneva, et kriminaalhooldus edaspidi kulgeks edukalt. Esimesel registreerimisel 05.06.2013 oli A.A-le selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning ta allkirjastatud hooldusaluse poolt. Hooldusalusele oli selgitatud kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. Teda oli teavitatud kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja kriminaalhooldusametniku ülesannetest ning tegevusest katseajal. A.A-le oli selgitatud ka kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgi. A.A-le oli selgitatud ja ta on teadlik, et talle on täitmiseks määratud kohustusmitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri andmetel ei ole hooldusalune sooritanud katseajal väärtegusid. Ta läbis kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses ajavahemikul 09.08.201313.09.2013 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". A.A pöördus katseajal PPA -sse ja sai endale isikutunnistuse kehtivusega kuni 06.01.2017. Alates 15.01.2014 on hooldusalune arvel tööotsijana Eesti Töötukassas. Katsejal on A.A-ga analüüsitud tema alkoholitarvitamise harjumusi ja selle mõju käitumisele. Hooldusalusega on analüüsitud agressiivset käitumist esile kutsuvaid situatsioone. A.A on teadlik, millistes olukordades agressiivset käitumist võib esineda ning oskab ja püüab neid olukordi vältida. Kriminaalhooldusametnik leiab, et vaatamata sellele, et A.A rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on karistuse täitmisele pööramine tema puhul käesoleval ajal ebaotstarbekas. A.A lubab edaspidi elada seaduskuulekalt ja teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata A.A-le täiendav kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.