Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014, Tartu

Kriminaalasja number

1-14-4181

Kohtukoosseis

Paavo Randma,Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 14. mai 2014 otsus, lühimenetluses

Süüdistatav

G.D , elukoht XXX, isikukood XXX,; varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda. Süüdistatav G.D

Apellatsiooni esitaja Resolutsioon

JättasüüdistatavDenis Popoviapellatsioon põhjendamatu läbi vaatamata

kui

ilmselt

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus leiab, et G.D-le karistust mõistes saab arvestada karistust kergendava asjaoluna seda, et ta tunnistas ennast süüdi talle etteheidetavas kuriteos ning kahetses tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav G.D on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust. G.D on varasemalt karistatud juba kahel korral kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, s.o Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.06.2008.a otsusega tingimusliku vangitsusega 2 kuud katseajaga 3 aastat ja 24.11.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 10 kuud. KarS § 50 alusel oli mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine esimesel korral 2 kuuks ja teisel korral 3 kuuks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist. Teda on varasemalt juba karistatud tingimusliku vangistusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata ei ole ta varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ning see näitab seda, et kergemaliigilisem karistus ei saavutaks oma eesmärki. Arvestades seda, et G.D tunnistas ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses, peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmist määra jääva karistusega, s.o 1 aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.D vangistusega 8 kuud. G.D on varasemalt karistatud kokku 3-l korral kriminaalkorras, lisaks mainitud kohtuotsustele veel Viru Maakohtu 28. veebruari 2011.a otsusega KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja ka korduvalt väärteokorras. Samas ei ole teda varasemalt kunagi karistatud reaalse vangitsusega ning seega leiab kohus, et tema puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärke ka siis kui mitte pöörata kogu mõistetud karistust täitmisele, vaid kohaldada nn šokivangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-2 osa vangitusest, nimelt 6 kuud ei pea kohus vajalikuks pöörata kohesele täitmisele, kui süüdistatav kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliajaks pandud kontrollnõudeid. Osa vangistusest, nimelt 2 kuud tuleb kohe ära kanda. Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik jätta kogu karistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kuna süüdistatavat on varasemalt juba sellise karistusega karistatud, kuid vaatamata sellele on ta uuesti toime pannud samalaadse kuriteo, mis näitab seda, et selline karistust ei ole saavutanud oma eesmärki, hoidmaks ära süüdistatava poolt kuritegude toimepanemist, kus ta seab ohtu nii enda kui ka kõik teised kaasliiklejad. Käesoleval juhul suurendab süüdistatava süüd ka see, et tema poolt juhitud mootorsõidukis viibisid peale tema veel kaks kaasreisijat.