Kohtulahend

Tunnistada L.K süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada L.K vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa vangistusest, nimelt 6 (kuus) kuud, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kolmeaastase katseaja jooksul L.K ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Osa vangistusest, nimelt 2 (kaks) kuud, kantakse ära kohe. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus L.K-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks L.K vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu L.K ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. L.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 alusel võtta L.K-lt ära 6 (kuueks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista L.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, ekspertiisi tegemise eest 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 71 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro ja kaitsja Tatjana Massalina poolt 14.05.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

1-14-4181

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „L.K , kriminaalasja nr 1-14-4181, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15. maist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 05. juunist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et L.K 31.03.2014 Narvas Oru tänaval juhtis alkoholijoobe seisundis olles mootorsõidukit Opel Frontera riiklikul registreerimisnumbriga xxx. Tema veres mõõdeti etanoolisisaldus vähemalt 2,54 mg/g. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega L.K , kelle veres mõõdeti alkoholi vähemalt 2,54 mg/g, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. II Kohtuistung Süüdistatav L.K tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Prokuröri abi leidis, et L.K-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja leidnud igakülgselt tõendamist. Põhiküsimuseks on karistuse mõistmine ning ta palus mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lühimenetluse korras vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Vangistusest pöörata täitmisele 3 kuud ning vangistus 9 kuud jätta KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata kahe aasta pikkuse katseajaga. Tingimisi katseaja jooksul allutada kontrollnõuetele ja lisakaristusena kohustada osalema sotisaaltöötaja määratud sotsiaalprogrammis. Keelata tarvitada alkoholi ja narkootikume. Juhtimisõigus võtta ära 1 aastaks ja 6 kuuks.

1-14-4181

Süüdistatava L.K kaitsjal kvalifikatsiooni ja põhjendatuse kohta vastuväiteid ei olnud. Ta leidis, et L.K suhtes võib kohaldada karistust, mis ei ole seotud vabaduse kaotusega. Kohaldada KarS § 74 ja 75 ja määrata maksimaalne katseaeg.

III L.K

süüdistatuna KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Mootorsõiduki mõiste on ära toodud liiklusseaduse (edaspidi LS ) § 2 p-s 40, mille kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Joobeseisundiks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse LS § 69 lg 4 sätestatud piirmäärade esinemist. Seega isik loetakse joobeseisundis olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et L.K poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tõendatud tema enda ütlustega (tl 13-18), mille kohaselt L.K täielikult tunnistab oma süüd kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Tema ütluste kohaselt 31.03.2014.a tuli ta eespool mainitud autoga Oru rajoonis asuvale lagendikule, kus viibisid juba O H ja K . Süüdistatav jõi seal koos nendega viina. Ta tarvitas umbes 300 grammi viina. Õhtu eel otsustas ta O ja K koju viia, peale seda ei tahtnud ta autot lagendikule jätta, kartes selle korrasoleku pärast. Ta istus sõiduauto Opel Frontera reg nr xxx rooli ning seda juhtides sõitis ta mööda Oru tänavat Gerassimovi tänava suunas, teel peatasid teda politseiametnikud, kes tegid talle ettepaneku teha alkoholitesti. Süüdistatav nõustus, esialgu puhus ta indikaatorvahendi torusse kohapeal. Vastavalt indikaatorvahendi näidule oli ta alkoholijoobes. Teda kõrvaldati sõiduauto juhtimiselt, kuid ta keeldus tõendusliku alkomeetri abil alkoholitesti tegemisest, kuna arvas, et alkomeetri näit on suur. Seejärel teda toimetati Narva Haigla vastuvõturuumi, kus temalt võeti vereproov joobeastme tuvastamiseks. Süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad ka tunnistaja O K ütlused (tl 2), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 31.03.2014.a oli ta teenistuses Narva linnas autopatrulli nr AP-4480 koosseisus. Nad teostasid liiklusjärelevalvet ja avaliku korra kaitset. Kell 17:30 paiku said nad juhtimiskeskusest teate, et Gerassimovi 18 maja juurest Narva linnas, hakkas liikuma sõiduauto Opel Frontera reg. numbriga xxx, mille juht võib olla alkoholijoobes. Kell 17:42 eelnimetatud auto oli peatatud Oru tn 4 maja juures, Narva linnas. Autojuhiks isiku tuvastamisel osutus L.K, suheldes tundsid nad temalt tulnud tugevat alkoholilõhna. Autos viibisid ka kaasreisijatena O H ja K H , mõlemad olid alkoholijoobes. Nad kontrollisid seda autojuhti alkomeetriga AlcoQuant 6020 nr 207002791 väljahingatavas õhus alkoholiaurude sisalduse tuvastamiseks. L.K seadmega fikseeritud näit oli 1, 30 mg/l (alkoholiaurude sisaldus väljahingatavas õhus), seejärel keeldus L.K alkoholitesti tegemisest tõendusliku alkomeetriga ja nõudis alkoholisisalduse määramist veres. Isik oli toimetatud Narva Haiglasse vereproovi võtmiseks. Tema suhtes oli koostatud vastavad menetlusdokumendid. Seejärel oli L.K toimetatud Narva arestimajja kainenemisele. Tõendist 07.05.2014.a (tl 22-23) nähtub, et L.K on sõiduki Opel Frontera (reg xxx) vastutav kasutaja. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud see, et L.K juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohtu poolt avaldatud tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 3), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 4), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 5, 7), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 9), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 10) ei ole

1-14-4181

käsitletavad käesolevas kriminaalasjas tõenditena, kuna nad tõendavad L.K poolt 05.04.2014.a joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Isik realiseerib süüteokoosseisu kui ta paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdlane peab pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatava ütluste (tl 13-18) kohaselt jõi ta enne sõitma minekut 300 g viina ning olles teadlik, et ta on alkoholi tarvitanud otsustas ikkagi autorooli istuda. Kohus leiab, et L.K tegutses otsese tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg-le 3 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et L.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht L.K karistuse osas Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et L.K-le karistust mõistes saab arvestada karistust kergendava asjaoluna seda, et ta tunnistas ennast süüdi talle etteheidetavas kuriteos ning kahetses tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav L.K on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust. L.K on varasemalt karistatud juba kahel korral kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, s.o Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.06.2008.a otsusega tingimusliku vangitsusega 2 kuud katseajaga 3 aastat (tl 24-25) ja 24.11.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 10 kuud (tl 26-28). KarS § 50 alusel oli mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine esimesel korral 2 kuuks ja teisel korral 3 kuuks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist. Teda on varasemalt juba karistatud tingimusliku vangistusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid sellele

1-14-4181

vaatamata ei ole ta varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ning see näitab seda, et kergemaliigilisem karistus ei saavutaks oma eesmärki. Arvestades seda, et L.K tunnistas ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses, peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmist määra jääva karistusega, s.o 1 aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada L.K vangistusega 8 kuud. L.K on varasemalt karistatud kokku 3-l korral kriminaalkorras, lisaks mainitud kohtuotsustele veel Viru Maakohtu 28. veebruari 2011.a otsusega KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi (tl 38-39) ja ka korduvalt väärteokorras (tl 31-33). Samas ei ole teda varasemalt kunagi karistatud reaalse vangitsusega ning seega leiab kohus, et tema puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärke ka siis kui mitte pöörata kogu mõistetud karistust täitmisele, vaid kohaldada nn šokivangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-2 osa vangitusest, nimelt 6 kuud ei pea kohus vajalikuks pöörata kohesele täitmisele, kui süüdistatav kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliajaks pandud kontrollnõudeid. Osa vangistusest, nimelt 2 kuud tuleb kohe ära kanda. Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik jätta kogu karistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kuna süüdistatavat on varasemalt juba sellise karistusega karistatud, kuid vaatamata sellele on ta uuesti toime pannud samalaadse kuriteo, mis näitab seda, et selline karistust ei ole saavutanud oma eesmärki, hoidmaks ära süüdistatava poolt kuritegude toimepanemist, kus ta seab ohtu nii enda kui ka kõik teised kaasliiklejad. Käesoleval juhul suurendab süüdistatava süüd ka see, et tema poolt juhitud mootorsõidukis viibisid peale tema veel kaks kaasreisijat. Kuna L.K on eelnevalt karistatud kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on põhjendatud kohaldada L.K suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatut ning võtta L.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, kuna eelnevalt on süüdistatavalt juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks ja 3 kuuks ning kohus leiab, et üldjuhul peab iga uus mõistetav karistus samalaadse kuriteo eest olema rangem kui varasemalt mõistetud karistused. Arvestades, et L.K on varasemalt samalaadsed kuriteod toime pannud ning mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale käitumisele, siis on kohus arvamusel, et lisakaristuse määramine aitab täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Riigikohus on lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 asunud sisukohale, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. KarS § 50 lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. L.K puhul nimetatud asjaolu ei esine. V Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 , 179 lg 1 p 2 ja 2565 lg 2 alusel kuulub L.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 266 eurot ja 25 senti. Arvestades seda, et L.K ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada L.K maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kohtueelsel uurimisel 108 eurot ja kohtuistungil

1-14-4181

osutatud õigusabi eest 144 eurot ning p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 eurot. Samuti on põhjendatud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista süüdistatavalt välja ekspertiisi tegemise eest 37, 71 eurot (tl 6-7). /digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.