lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11710/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11710/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11710/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval31.12.20131-13-11710/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.06.20141-13-11710/29Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.01.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-285/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja11.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11710 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. juuni 2014 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

D.H kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 18. juuni 2014 määrus D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 72 eurot vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses D.H-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.D.H-lt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 72 eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.
5.D.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „D.H, 1-13-11710, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 31.12.2013 otsusega tunnistati D.H süüdi KarS § 121 ja § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.10.2013.
2.09.06.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 18.06.2014 määrusega jäeti D.H talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Maakohtu hinnangul ei ole varasemad kriminaal- ja väärteokaristused ja määratud kriminaalhooldused D.H puhul eesmärki täitnud. Kohus nentis, et oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral katseaja tingimusi rikkunud, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.
3.2.Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestas maakohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt kannab D.H käesoleval ajal liitkaristust kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, grupiviisilise varguse, vägivalla toimepanemise eest võimuesindaja vastu ja võimuesindaja solvamise eest.
3.3.Positiivseks luges esimese astme kohus, et süüdimõistetu on olnud hõivatud majandustöödega ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis ja liiklusohutusprogrammis. Ka puuduvad D.H distsiplinaarkaristused. Isikul on kindel elukoht oma elukaaslase perekonna juures, kuid kohus tõdes, et elukoha kitsikus tähendab võimalikke riske. Ka pidas maakohus oluliseks, et D.H on elukaaslase ja tema perekonna toetus. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.H kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 18.06.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kaitsja juhib tähelepanu, et D.H puuduvad kehtivad distiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Lisaks töötas kinnipeetav majandustöödel. Seega on karistuse kandmine D.H otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab ka asjaolu, et ta soovib vabaduses teha lõpparve alkoholi ja narkootikumidega.
4.2.Vabaduses on D.H olemas elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetaval on tänu ehitustöölise oskustele võimalus leida töö ning parandada perekonna elamistingimusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja D.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebustele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
7.Kolleegium peab positiivseks, et D.H on vangistuses tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega. Kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on D.H olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus.
8.Hinnates aga KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et D.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas omavad ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ja D.H varasem elukäik.
8.1.D.H on korduvalt varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning tal on olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole D.H oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.
9.Ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on süüdistatava edasine õiguskuulekas käitumine ja süütegude toimepanemisest hoidumine. Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kuna D.H on varasemalt katseajal pannud toime kuritegusid ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on vabaduses uue kuriteo toimepanemise protsent äärmiselt kõrge, ei saa kohus olla piisaval määral veendunud, et isik vabanedes ei jätka süütegude toimepanemist. D.H ennetähtaegne vabastamine sellises olukorras ei oleks põhjendatud.
10.Kuna D.H-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta liitkaristust katseajal toime pandud kuritegude toimepanemise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18. juuni 2014 määrus muutmata ja D.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
12.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide hulka arvestades, et taotlus on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses esitatud asjaolude ümberkirjutamist ning vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab D.H hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi L. Nirgi kaitsjatasu 72 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.