Kohtulahend

1(4)

Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.S tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 31.12.2013 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 30.01.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus 10 kuud ja 24 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 27.10.2013 ja lõpp 20.01.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.06.2014. Kinnipidamisasutusest L.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas koos oma lapse ema xx xx perekonnaga aadressil xxx, kuhu vabanemisjärgselt elama asub. Kinnipeetaval on põhiharidus omandamata. On käinud ehitaja lühikursustel, olemas ehitusoskuseid tõendav dokument. Väidetavalt on mitteametlikult töötanud mitmel ehitusel ja ka metsanduse valdkonnas. Samas puuduvad töötamise kohta tõendid. Isikul on tasumata nõudeid 60,67 euro väärtuses. Vabaduses kindel sissetulek ja töökoht puuduvad. Vangistuses on osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, samuti liiklusohutusprogrammis. Lisaks on vangistuses viibides töötanud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga (väärteomenetluse korras karistatud üheksal korral alkoholiseaduse järgi, kuriteod pani toime alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on kinnipeetavale vangistuses määratud amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire, kuid sõltuvusravi ei ole määratud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu on alust arvata, et ta jätkab suure tõenäosusega vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 79 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76 %. Viru Vangla ei toeta L.S-i vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna isiku puhul on risk ühiskonnale, mis seisneb inimeste ründamises. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral läheks L.S elama üürikorterisse aadressil xxx, kuhu kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse ja vestles kinnipeetava tüdruksõbra xx xx ja tema ema xx xx. Korter on avatud planeeringuga kahetoaline üürikorter, mille üürileping lõpeb augustis 2014. Hetkel elab korteris 5 isikut, kinnipeetava vabanedes ja tema tüdruksõbra uue lapse sündides oleks perekond 7 -e liikmeline. Ema sõnul on kinnipeetaval põhikool lõpetamata ja eriala puudub. Perekond on olnud pikaajaliselt riigi ja KOV poolsete toetuste saajad. Karistusregistri andmetel on L.S kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteokorras 18-l korral. Isikut on Alkoholiseaduse rikkumiste eest karistatud üheksal korral. L.S on kriminaalhooldusel viibides rikkunud temale määratud lisakohustust ja omapoolselt antud lubadusi. Ta ei ole sooritanud ÜKT tunde ja kriminaalhooldusametnikule avaldanud vääraid andmeid. Samuti on ta katseajal olles toime pannud uued kuriteod. Ema arvates peaks kinnipeetav oma karistuse lõpuni kandma, sest sellel võiks olla kasvatuslik mõju ja annaks aega oma tegude ning tuleviku plaanide üle järelemõtlemiseks, aidates ühtlasi kaasa sõltuvusest vabanemiseks. Prokuratuur kirjalikult ei toeta L.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral mh Viru Maakohtu 26.01.2012 ning Tartu Maakohtu 30.01.2013 kohtuotstega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi isikuvastaseid kuritegusid ja tahtliku liikluskuriteo. Kinnipeetav kannab karistust 2(4)

muu hulgas KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuriteo toimepanemise eest. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt mh toimepandud isikuvastaste kuritegude vägivaldsusest ja arvust (5 episoodi) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine (kuriteod on toimepannud alkoholijoobes). Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. L.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid ja on muutunud rahulikumaks. Ei ole alust arvata, et vabaduses jätkab ta vägivaldsete kuritegude toimepanemisega. Positiivne on see, et isik on vanglas töötanud, tal on võimalus asuda tööle ka vabaduses. Tema elukaaslane ja tema perekond toetavad teda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et L.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab L.S liitkaristust kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, grupiviisilise varguse, vägivalla toimepanemise eest võimuesindaja vastu ja võimuesindaja solvamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuriteod on toime pandud katseajal. Isikut on väärteokorras karistatud 18-l korra, nendest 9-l korral on tegemist alkoholiseaduse rikkumisega. Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskuks on alkoholi tarvitamine, millest isik ei suutnud senini loobuda. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused L.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on hõivatud majandustöödega ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus isik on teadvustanud narkootikumide ja alkoholi tarbimise ebasoovitavaid tagajärgi. Lisaks osaleb isik liiklusohutusprogrammis. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on kohtupraktika silmis tähtis asjaolu. 3(4)

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 26.09.2017. Isikul on kindel elukohta oma elukaaslase perekonna juures. Elukoha puhul on tegemist 2-toalise üürikorteriga aadressiga xxx, milles elab elukaaslane, tema ema, 3 last ja sündimas on veel laps. Üürileping lõpeb augustis 2014. Seega, elukohaga seotud olukord on rahuldav, kuid tuleb tunnistada elukoha kitsikust ja sellest tulenevalt võimalikke riske. Kindel töökoht isikul siiski vabaduses puudub, kuigi tal on lootust saada tööle ehitusvaldkonnas. Ehituse erialal on tal läbitud lühikursus. Positiivseks tuleb hinnata elukaaslase ja tema perekonna toetavat suhtumist kinnipeetavaga, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades L.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja vägivallakuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kõigil kahel katseajal uue kuriteo toimepanemine, lisaks ühel katseajal, käitumiskontrollnõuete eiramine, ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal alkoholiseaduse alusel) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral pani toime uue varavastase kuriteo, teisel korral pani toime samuti uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. Katseajal ei ole ilmunud registreerimisele ja on olenemata lisakohustustest, tarvitanud alkoholi. Seega kriminaalhooldus ei osuta L.S-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.01.2015, ärakandmiseks on veel üle poole aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tingitud impulsiivne ning vägivaldne käitumine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mitmes vägivaldses kuriteos, nelja kannatanu suhtes, vähemalt üks nendest oli alaealine (vt kohtuotsuse koopia, kohtutoimik lk 19) Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.S-i temale Pärnu Maakohtu 31.12.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.