1.Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 määrus jätta muutmata ja s üüdimõistetu H.U kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu H.U määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu väljaH.U-lt. Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlus tatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.Harju Maakohtu 08.03.2013 otsusega mõisteti H.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.08.2012 , s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulus 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1 4.06.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaja algus 06.02.2013 ja lõpp 24.10.2014.
2.Tartu Maakohtu 13.06.2014 määrusega jäeti H.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus arvestas, et H.U on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud röövimiste, varguste, omastamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. H.U on viibinud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kontrollnõudeid H.U ei täitnud ja mõned kuud pärast viimase kuriteo eest karistuse mõistmist pani H.U toime uue kuriteo. Järgmise varguse pani H.U toime poole aasta pärast. Sellest järelduvalt on varasemad H.U-le määratud katseajad ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. See annab maakohtu hinnangul alust arvata, et varasemad karistused ei täitnud H.U puhul eesmärki.
2.2.Maakohus pidas oluliseks, et H.U on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja ja sõltuvusainetest loobumise võimalikkus iseseisvalt, selleks vastavat ravi läbimata, seab maakohtu arvates kahtluse alla, kas H.U ikka on suuteline kuritegusid soodustavast sõltuvusest vabanema.
2.3.Samuti leidis maakohus, et kuigi kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht, ei ole kindla töökoha olemasolu garantiiks, et H.U edaspidi kuritegusid toime ei pane. Maakohus märkis, et ka varasemalt on H.U töötanud, kuid see ei ole kuritegude toimepanemist takistanud.
2.4.Eeltoodule tuginedes ning vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele, leidis maakohus, et H.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu hinnangul ei võimalda H.U ennetähtaegset vabanemist tema varasem elukäik (korduvad varavastased kuriteod, mõistetud eriliigilised karisused, katseaja tingimuste rikkumine) ja toimepandud kuriteo asjaolud (majandusliku kasu saamine narkootikumide hankimiseks).
3.Tartu Maakohtu 13.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.U kaitsja, kes palu b tühistada Tartu Maakohtu 13.06.2014 määruse ja vabastada H.U vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad Kaitsja leiab, et maakohus ei ole määrust, millega H.U jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, piisavalt motiveerinud. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad positiivsed asjaolud.
3.1.H.U kinnitas kohtuistungil et hoidub seadusevastasest käitumisest ja soovib elada õiguskuulekat elu, ta on teadvustanud endale riskitegureid, mis on toonud teda karistust kandma ning ta on veendunud, et järgib edaspidi ühiskonnas kehtivaid reegleid. Samuti on H.U kinnitanud, et suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
3.2.Kaitsja leiab, et tingimused, millesse H.U vabaduses asub, annavad alust arvata, et ta saab hakata vähehaaval oma elu korraldama. H.U on võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX , kus ta -2-
on ka varem töötanud. Samuti perekond, st peamiselt ema, on valmis teda vabanedes materiaalselt toetama. Kaitsja hinnangul hõlbustab H.U tööturul konkureerimist ka asjaolu, et ta on vangistuse ajal läbinud riigikeele A2 taseme ning õpib B1 tasemel.
3.3.Kaitsja leiab, et kuigi H.U on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, ei peegelda antud asjaolu kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. H.U on osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu“, samuti tuleb arvestada positiivseid tegureid vabanemise korral – võimalus asuda tööle, elukoha olemasolu, lisaks ka perekonna toetus. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel olles saaks H.U hakata korraldama oma elu kriminaalhooldaja järelevalve all tingimustes, milles eksimise korral pööratakse kandmata karistus täitmisele. Kui H.U kannab karistuse lõpuni ära, puudub tema üle igasugune kontroll ja võimalus abistada teda riskivaldkondades. Kaitsja on seisukohal, et kontrollnõuete ja kohustuste täitmine distsiplineeriks isikut ning kõik edasine oleks tema enda teha.
4.Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 04.07.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.U kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja H.U ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.U enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja varasemale elukäigule, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H.U õpib eesti keelt B1 tasemel ja on läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles elukoh a, töökoha ning toetava lähikonna olemasolu.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks H.U vabaduses koheselt käituda õiguskuulekalt. H.U väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtu jaoks veenvad. H.U on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda ning reaalset vangistust kannab H.U teist korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine H.U eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, et kuigi varasemalt mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, jätkas H.U kuritegelikku tegevust ning pani toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava vabastamist iseloomustavaid positiivseid omadusi, vaid omistanud liiga suure tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 5 korral karistatud ning kes on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ja pannud katseajal toime uue kuriteo, ei ole siiski võimalik hinnata ilma varasemat elukäiku arvestamata. Veelgi enam, kui -3-
isik on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab see oluliselt ka kinnipeetava isikut ja tema arusaama õiguskuulekusest.
8.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Tartu Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele , millest nähtuvalt on H.U poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54 %. Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Oht seisneb eelkõige võimalikus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning füüsilises ründes ja kehavigastuste tahtlikus tekitamises. Ringkonnakohus märgib ka, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. H.U on distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, mis samuti välistab tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.U puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus H.U kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et H.U ennetähtaegsel vaba nemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema , kui varavastaste süütegude toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.H.U kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H.U-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
10.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab H.U hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjakulud 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Eeltoodust tulenevalt jäävad H.U tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p -st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu H.U kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.